Seni lähtuti tervisetehnoloogiate hindamisel Balti riikide ravimite farmakoökonoomilise hindamise juhisest, mis kirjeldas hindamispõhimõtteid vaid osaliselt.

Uues juhendis on sõnastatud tervisetehnoloogiate hindamise metoodika ja rahastusotsuste tegemise peamised põhimõtted, mis põhinevad juhendi koostanud töörühma aruteludel. Olulise täiendusena käsitletakse juhendis ka tervisetehnoloogiate kliinilise efektiivsuse tõendatuse hindamist ning ekspertide, sealhulgas patsientide, kaasamise põhimõtteid.

„Uus juhend on senisest selgemaks suuniseks kõigile tervisetehnoloogiatega seotud osapooltele, sest dokument kirjeldab täpsemini ootuseid andmetele, mis on vajalikud rahastusotsuste tegemiseks, andes samal ajal süsteemi ka paindlikkust,“ ütles sotsiaalministeeriumi ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste. 

Patsiente tuleb vajaduspõhiselt kaasata

Lisaks uuele juhendile mõjutab käesolevast aastast tervisetehnoloogiate kasutuselevõttu ka Euroopa-ülene tervisetehnoloogiate ühishindamine. Tervisetehnoloogiate rahastustaotluste menetlemisel võetakse edaspidi arvesse Euroopa Liidus liikmesriikide ühiselt koostatud kliinilise hindamise aruandeid või muid selle käigus esitatud andmeid, mis on kättesaadavad Euroopa Komisjoni loodud IT-platvormil. See hoiab ära andmete topelt esitamise.

Taotluste esitamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on edaspidi lubatud soodusravimi taotluseid ja selle lisasid esitada nii eesti kui inglise keeles. Kui ühishindamise raport vastab juba Eestis olulistele küsimustele (nt milline on kliiniline kasu võrreldes praeguse ravipraktikaga), ei ole vaja uut siseriiklikku meditsiinilist hinnangut tellida. See hoiab kokku ekspertide aega ja võimaldab kiiremini langetada rahastusotsuseid.

„Kokkuvõttes võimaldab kiirem taotluste esitamine ning sellele järgnev senisest optimaalsem ja tänu uuele juhendile ka selgem menetlusprotsess meditsiiniliselt tõenduspõhiseid, kulutõhusaid ja eelarvele vastavaid tervisetehnoloogiaid senisest kiiremini rahastama hakata ehk patsientidele kättesaadavaks teha,“ nentis Kärt Veliste.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tervishoiualase huvikaitse nõuniku Tuuli Seinbergi sõnul on tervisetehnoloogiate hindamine ja nende hindamiskriteeriumid olnud patsientidele ja patsiendiorganisatsioonidele seni üsna hägune ja emotsiooniderohke teema. „Sestap on Eesti Puuetega Inimeste Koda väga rõõmus, et uue juhendi valmimise juures said kaasa rääkida ka patsientide esindajad ning keerukad teemad said aruteludes märksa selgemaks sõnastatud. Üks puuetega inimeste organisatsioonide juhtlauseid on „Ei midagi meist ilma meieta“” – see on uude juhendisse selgelt sisse kirjutatud, et patsiente tuleb vajaduspõhiselt kaasata,“ tõdes Seinberg.

Juhendi sihtrühm on tervisetehnoloogiate hindajad ja tulemuste kasutajad (mh arstide erialaseltsid), kes esitavad taotlusi Eestis pakutavate tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete rahastuseks.

Juhendi koostamise töörühma eestvedaja oli Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervisetehnoloogiate hindamise keskus. Töörühmas osalesid eksperdid ja esindajad Tervisekassast, Sotsiaalministeeriumist, Ravimiametist, Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Ravimitootjate Liidust.

Uue tervisetehnoloogiate hindamise juhendi leiab tervisekassa kodulehelt.