„2023. aastal loovutas elus esmakordselt verd üle 3900 inimese – see on pea 14% kõikidest veredoonoritest. Positiivne on see, et uute doonorite arv on aastaga 2,3% võrra kasvanud,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.
Eelmisel aastal toimus üle Eesti kokku 622 doonoripäeva. Väljaspool verekeskust toimunud doonoripäevadele tehtud väljasõitudelt koguti kokku 38% verevarudest.
Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada doonori kui ka doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2023. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6524 verekeskuste külastajat – see moodustab ligi 11% kõigist verekeskuste külastustest. Peamine põhjus, miks ajutiselt veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli doonori madal hemoglobiini tase.
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. 2023. aastal kasutati Eesti haiglates erinevaid verekomponente üle 15 323 patsiendi ravis, nende seas oli 359 alla 15 aastast last.
Hea teada!
Eestis on kokku neli verekeskust. Need asuvad Tartus, Tallinnas, Ida-Virumaal ja Pärnus. Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad. Eestis on umbes 30 000 inimest, kes regulaarselt käivad verd andmas.
