Läbi aastate on psühhiaatrid diagnoosinud naistel rohkem psüühika- ja käitumishäireid kui meestel. Nii esines ka 2021. aastal naistel psüühika- ja käitumishäireid kolmandiku võrra meestest rohkem. 2020. aastaga võrreldes oli psühhiaatri vastuvõtul olnud naistel 7% enam psüühika- ja käitumishäireid, samas kui meestel oli kasv 5%. Koroonapandeemia eelse 2019. aastaga võrreldes oli meestel 5% vähem psüühika- ja käitumishäireid, kuid naistel neid 2% rohkem. 

Uusi haigusjuhte registreerisid psühhiaatrid 17% rohkem kui 2020. aastal ja 5% enam kui 2019. aastal. Sagedasimaks diagnoosiks oli ärevus-, stressiga seotud ja kohanemishäired – seda nii meestel kui naistel. Selline diagnoos esines enam kui kolmandikul uutest haigusjuhtudest: 5 juhtu 1000 mehe ja 8 juhtu 1000 naise kohta.

Teine enam levinud diagnoos oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines naistel 2 korda rohkem kui meestel. Meestel oli enam esinenud diagnoosiks ka psühhoaktiivsete ainete, eriti alkoholi liigtarvitamisest tingitud häired.

2021. aastal registreeriti 8% psüühika- ja käitumishäiretest alla 15-aastastel lastel, kellest 63% olid poisid. Viimased kaks aastat on lapsi psühhiaatri vastuvõtule jõudnud vähem, seega on neil ka psüühika- ja käitumishäireid vähem diagnoositud. 2021. aastal oli neid 12% vähem kui aasta varem ja 20% vähem kui koroonapandeemia eelsel 2019. aastal.

Alla 15-aastaste patsientide hulgas olid levinumad diagnoosid psühholoogilise arengu häired ja lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised häired.

Psühhiaatria päevaravil viibis 2021. aastal kaks korda rohkem inimesi kui ravipiirangutega 2020. aastal. Kasv tulenes alkoholitarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete päevaravist. 

Psühhiaatria haiglaravil oli 9439 patsienti, see on 3% enam kui 2020. aastal, kuid 10% vähem kui 2019. aastal. Neist 77 patsienti olid ravil kauem kui aasta. Psühhiaatria haiglaravi kestis keskmiselt 17 päeva, olles päeva võrra lühem kui eelmistel aastatel.