Kaassõltuvus, nagu nimigi ütleb, on samuti sõltuvus. See on tugev emotsionaalne sõltumine teisest inimesest ja sageli on seda väga raske lõpetada. Kaassõltuvuse tekkemehhanism on alateadlik ja selle muutmiseks tuleb võtta aega, et oma sügavamate tunnetega tegeleda.
Kui suhtepinge läheb väga suureks, siis võib tõesti juhtuda, et kaassõltuvuslikule käitumisele lisaks hakkab inimene liigtarvitama ka alkoholi või muid aineid, näiteks rahusteid. Tugev sõltumine oma lähedasest on omakorda iseloomulik aineid liigtarvitavale inimesele.
Sõltuvuse abil püütakse maandada emotsionaalset pinget, paraku on see väga kehv toimetulekuviis, kuna selle mõju on ajutine. Alateadlik soov emotsionaalset painet mitte tunda võib võtta ka teisi vorme lisaks ainete liigtarvitamisele ja suhtesõltuvusele.
Mida teha, kui oled endale teadvustanud, et oled kaassõltlane?
Esimene samm võiks olla aeg maha võtta ja oma elu üle järele mõelda, astudes välja rööprähklemise rattast. Kas mul on ikka vaja igal pool osaleda, üleliia vastutada ja kõigi eest hoolitseda? Mis mu elus üldse toimub? Millised mu suhted on? Kas ma olen nendega rahul? Sealt edasi saab hakata mõtlema konkreetsetele lahendustele.
Kaassõltuvuse teadvustamise puhul tuleb meeles pidada, et abi küsimine ei ole läbikukkumine. Sügaval sisimas võib inimesel olla veendumus, et ta peab kõigega ise hakkama saama ja usaldada saab vaid iseennast. Ollakse harjunud keskenduma sellele, et kui liigtarvitaja käitumine muutuks, siis oleks kõik suhteprobleemid lahendatud. Kindlasti tuleb kasuks vaadata olukorda kõrvaltvaataja või hea sõbra pilgu läbi, lugeda sel teemal kirjandust.
Kui inimene tunneb, et on ummikseisus ja ei näe enam lahendusi, siis tasub pöörduda nõustaja poole, kellega koos alateadlikke mustreid avada. Kui peres on lapsi, vajavad nemadki kindlasti abi, kuna on ilmselt juba omandanud vanemate käitumisviise.