Nikotiini mõju ajule ohustab noorte vaimset tervist

Lisatud video

Üks võimalik põhjus, miks nikotiin vaimsele tervisele negatiivset mõju avaldab, on nikotiini efekt kesknärvisüsteemi virgatsainetele ja perifeerse süsteemi stressihormoonidele. Pilt on illustratiivne.Foto: Shutterstock

Tänaseks on laialt teada, et nikotiin ei ole kuidagi inimese organismile ohutu. Aga mida see teeb eriti noortega? Miks me peame esmajärjekorras hoidma just noori nikotiinitoodetest eemale? Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste keskuse vanemspetsialist Tiina Kuusik võttis kokku erinevad teadusandmed ja kirjutab, mida teeb nikotiin noortega.

Noorukieas toimuvad ajupiirkondades ulatuslikud muutused, millega kaasnevad ka muudatused käitumises. Muuhulgas suureneb riskide võtmine ja uudsete kogemuste otsimine. Nooruki aju, mis areneb kuni 25. eluaastani, on uute kogemuste suhtes tundlik ja seetõttu suureneb ka haavatavus erisuguste uimastite, sealhulgas tubaka- ja nikotiinitoodete suhtes. Uimastite proovimise ja tarvitamisega tehaksegi sageli algust just noorukieas.

Uuringud näitavad, et keskmiselt alustavad Eesti kooliõpilased sigareti proovimist 13-aastaselt. Kuigi tavasigareti tarvitamine on nii elanikkonnas kui ka kooliõpilaste seas aastate jooksul aina vähenenud, on tulnud asemele alternatiivseid tooteid, mille tarvitamine on aastate jooksul kasvanud ja mida proovitakse sageli veelgi varasemas eas.

2022. aasta Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamine enam levinud just 16–24-aastaste noorte seas, kusjuures igapäevaseid e-sigareti tarvitajaid on enim noorte naiste ja nikotiinipatjade tarvitajaid enim noorte meeste seas.

Noorte seas populaarsed tooted nagu e-sigaret, huuletubakas ja nikotiinipadi võivad tunduda küll ohutud, sest need sisaldavad vähem ebameeldivat maitset ja lõhna tekitavad aineid, kuid sellele vaatamata leidub neis nikotiinile lisaks ka rohkelt teisi kahjulikke koostisosi, mis peidavad endas mitmesuguseid riske. Nikotiin on üks kõige rohkem sõltuvust tekitav aine ja järjest enam koguneb juurde ka uuringuid alternatiivsete toodete kahjulikust mõjust inimese organismile ja tervisele laiemalt.

Tubakatööstus on investeerinud märkimisväärseid ressursse sellesse, et reklaamida tubaka- ja nikotiinitarbimist kui tegevust, mis pakub vaimset heaolu, lõõgastust ja naudingut. Teadus aga kinnitab vastupidist ja taolised reklaamid on tubakatööstuse manipulatsioon enda toodete tarbijaskonna suurendamiseks. Kahjuks on aga just noored tihti need, kes eksitavate sõnumite lõksu langevad. Uuringud näitavad, et suur osa e-sigarette tarvitavatest noortest teeb seda stressi või ärevuse leevendamiseks ja lõõgastuse kogemiseks.

Nikotiini mõju vaimsele tervisele

Sageli võivad vaimse tervise probleemid viia uimastite tarvitamiseni, kuid mõju on ka vastupidine – uimastite (sh nikotiini) tarvitamine võib avaldada mõju vaimsele tervisele. Paljud uuringutulemused näitavad, et nikotiini ja vaimse tervise vahel on murettekitavaid seoseid. Kõige enam on leidnud kinnitust, et nikotiin võib suurendada nii ärevuse kui ka depressiooni sümptomeid.

Uuringutes e-sigarettide kohta on leitud, et e-sigarettide tarvitajatel võib võrreldes mitte tarvitajatega olla kuni kaks korda suurem risk depressiooni tekkeks. E-sigarettide tarvitamist on seostatud ka negatiivse mõjuga noorukite keskendumis- ja otsustusvõimele, mälule ning koolis hakkamasaamisele. Need mõjud võivad olla pikaajalised ja mõjutada kognitiivset võimekust ka täiskasvanueas.

Üks võimalik põhjus, miks nikotiin vaimsele tervisele negatiivset mõju avaldab, on nikotiini efekt kesknärvisüsteemi virgatsainetele ja perifeerse süsteemi stressihormoonidele.

Nikotiin muudab virgatsainete süsteemi tasakaalu, aktiveerides või mitte aktiveerides retseptoreid, mis vastutavad stimuleerivate, pidurdavate ja moduleerivate virgatsainete vabastamise eest aju eri piirkondadesse. Eelkõige mõjutab nikotiin virgatsaine dopamiini retseptoreid. Dopamiini funktsioonid on tugevalt seotud motivatsiooni ja naudingutega, aga ka mälu, tähelepanu, õppimisvõime ja unega.

Uimastite regulaarsel tarvitamisel tekib ajus dopamiini üleküllus, mille tagajärjel on pärsitud organismis loomulik dopamiini tootmine. See põhjustab olukorra, kus tavapärased mõnu pakkuvad tegevused ei paku enam piisavat naudingut ja suureneb hoopis vajadus uimasti järele. Samuti halveneb mälu, tähelepanu- ja õppimisvõime ning une kvaliteet.

Levinud eksiarvamus, et nikotiin leevendab stressi, ärevust või depressiooni, tuleneb nikotiini ärajäämanähtude sümptomitest. Nikotiin jõuab ajju 7 sekundiga ja seejärel aktiveeruvad retseptorid, mis vabastavad ajus dopamiini ning tekitavad õnnetunnet. Nikotiini mõju vähenedes kogetakse ärrituvust ja ärevuse ning depressiooni sümptomeid. Uuesti tarvitamisel need sümptomid kaovad, seetõttu tekitab see valearusaama justkui oleks nikotiinil vaimsele tervisele positiivne efekt.

Nikotiin on stimulant ja oluline on mõista, et selle järjepidev tarvitamine ja tarvitamise järgselt sümptomite ajutine leevenemine on tsükkel, mis viib uimasti liigtarvitamiseni ja kujuneb seejärel sageli nikotiinisõltuvuseks. See kõik võib viia vaimse tervise probleemide süvenemiseni.

Nikotiin mõjub ajus ka tähelepanu ja keskendumisvõimet kontrollivate retseptorite kompleksile. On leitud, et nikotiin võimendab ajus neuronite omavahelise suhtluse tugevust, suurendades glutamaadi, ühe peamise kesknärvisüsteemi virgatsaine, vabanemist. See toob endaga kaasa ajutise keskendumisvõime suurenemise. Efekt on aga lühiajaline ja petlik, sest nikotiin pärsib eesajukoore arengut ja seetõttu pikemas perspektiivis viib nikotiini tarvitamine noorukieas suurenenud tähelepanuprobleemideni täiskasvanueas.

Uuringud näitavad sedagi, et nikotiin takistab aju selle osa arengut, mis on seotud emotsionaalse käitumisega ja suurendab seeläbi vastuvõtlikkust muude uimastite tarvitamiseks. Mitu uuringut kinnitab, et varajane suitsetamisega alustamine ja regulaarne suitsetamine noorukieas on seotud suurema riskiga kanepi, alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise ja sõltuvuse tekkega täiskasvanueas. 

Seetõttu on oluline sel teemal noorukitega vestelda ja vajaduse korral pakkuda abi tarvitamisest loobumiseks juba varakult. Oluline roll selles on nii noortega töötavatel spetsialistidel kui ka lapsevanematel.

Hea teada!

Soovitusi ja juhiseid, kuidas seada toetavaid piire ja millal ning kuidas lapsega uimasite teemal rääkida, leiab veebilehelt tarkvanem.ee.

Vanemate roll püsib oluline ka noorukieas

Hoolimata sellest, et noorukieas lisandub eakaaslaste mõju, on lapse vanuse kasvades vanemate roll oluline endiselt ja uuringudki näitavad, et noorukite riskikäitumisele avaldavad just vanemad märkimisväärset mõju. Lapsevanemana saab nooruki otsuseid ja suhtumist uimastitesse mõjutada, kui on loodud usalduslik suhe ning piire seatakse toetavalt ja konkreetselt, näiteks uimastite mittetarvitamise osas.

Vanematel on oluline roll selleski, et aidata noorukitel õppida, kuidas oma emotsioone reguleerida, sest on leitud, et noorukite ajutegevus peegeldab emotsioone töötlevates piirkondades nende vanemate ajutegevust. Mida paremini suudab noor oma emotsioonidega ja stressiga toime tulla, seda vähem on tõenäoline, et ta proovib uimasteid ja hakkab neid tarvitama.

Siiski, lapsevanematena ei tasu olla ka üleliia kontrolliv või muretsev. Uuringud näitavad, et liigne muretsemine lapse uimasite tarvitamise pärast võib viia ebaefektiivsete vanemlike sekkumisteni ja rikkuda suhtluse kvaliteeti vanema ja lapse vahel.

Lapsevanemad, kes muretsevad liigselt, muutuvad tolerantsemaks ja seatud piiride suhtes järeleandlikumaks. Selle tagajärjel võib nooruki uimastite tarvitamine suureneda. Ennetamise vaates on head ja turvalised peresuhted väga olulised, kuid sama oluline on seada piire, sh uimastite mittetarvitamise suhtes, lapsega uimastite teemal arutleda ning sõlmida kokkuleppeid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.