Mentalfloss.com kirjutab, et jalgpallilegend Pele, kelle sünnitunnistusel on nimi Edson Arantes do Nascimentos, on oma harjumust selgitanud sellega, et mõtleb endast kui kahest erinevast inimesest.

“Muidugi mõtlen Pelest kui teisest inimesest,” ütles jalgpallur 1994. aastal intervjuus Sports Illustratedile. “Kui Pelega kohtusin, olin seitsme-kaheksa-aastane. Pelel pole rahvust, rassit, usku ega värvi. Inimesed kogu maailmas armastavad Pelet. Edson on mees nagu teised mehed.”

Illeism võib tunduda pisut veider, kuid on uuringuid, mis näitavad, et endast kolmandas isikus rääkimine võib mõnikord aidata olukordi läbi mõelda ja enda emotsioone reguleerida.

USAs asuva Michigani ülikooli psühholoogiateadlaste tehtud uuring näitab, et nii-öelda enesekõne võib olla lihtne enesekontrolli saavutamise viis, avaldab Sciencedaily. Näiteks kui Juhani nimega mees on hiljuti mingil põhjusel ärritunud, saab ta endast kolmandas isikus rääkides oma tundeid kergesti peegeldada (“Miks on Juhan ärritunud?”) ja see võib aidata emotsioone talitseda.

“Arvame, et viitamine iseendale kolmandas isikus aitab inimestel mõelda endast sarnasemalt sellega, kuidas nad teistest mõtlevad,” ütles Michigani ülikooli psühholoogiadotsent Jason Moser. Ta lisas, et see aitab inimestel oma kogemustest psühholoogiliselt eemalduda, mis võib sageli olla kasulik emotsioonide reguleerimisel.

Kanadas Waterloo ülikoolis tehtud illeismiuuringu juht dr Igor Grossmann toob samuti välja, et enesekõne, kui seda kasutatakse näiteks mingist sündmusest kõneldes, loob rääkijale võimaluse näha asju laiemalt – justkui kolmanda isiku vaatenurgast. Nii saab võtta arvesse suuremat pilti sündmusest, selle asemel et keskenduda ainult oma vahetutele tunnetele, mis võivad sageli olla eksitavad.