„Teraapia on esmalt arendatud täiskasvanutele kerge ja mõõduka raskusastmega depressiooni raviks. Võtame psühhiaatriakliinikus kasutusele noorukitele ning noortele täiskasvanutele kohandatud versiooni ning alustame algusest ehk kerge ja mõõduka depressiooniga patsientidest,“ tutvustas dr Reppo. Ta tõi välja, et laste ja noorte pöördumiste arv psühhiaatriakliinikusse depressiooni tõttu on suurenenud ning juhtumid on läinud pigem raskemaks.
Innovatsiooniprojekti heade tulemuste korral on võimalik meetodit rakendada ka täiskasvanute psühhiaatriasüsteemis. „Esmalt on interpersonaalsest teraapiast potentsiaalselt kasu saavaid patsiente Eestis vähemalt sadu lapsi ja noori, lisaks noored täiskasvanud. Esimesed regulaarsed teraapiakontaktid patsientidega algavad 2021. aasta sügisel,“ ütles dr Reppo.
Mida uudne teraapia endast kujutab?
Teraapia on kindla struktuuriga ning piiratud kestusega, laste ja noorte puhul kuni kuusteist korda. Teraapia fookuseks on inimestevahelised suhted ning võimalused läbi käitumise neid suhteid mõjutada.
„Ehkki interpersonaalsel teraapial on kokkupuutepunkte teiste teraapiakoolkondadega, siis selle meetodi lähenemine on lahenduskeskne, käitumise muutmisele suunatud ning ei keskendu näiteks varasemale arenguloole või sügavuti peredünaamika eripäradele,“ kirjeldas dr Reppo. Ta lisas, et teraapia läbinud noorukid kirjeldavad statistiliselt oluliselt vähem depressiooni sümptomeid ja paremat kogetavat elukvaliteeti.
Teraapia vajaduse otsustab ravimeeskond, sealhulgas raviarst/psühhiaater ning teraapiat viib läbi vaimse tervise õde. Dr Reppo rõhutab, et muuhulgas tähendab interpersonaalse psühhoteraapia juurutamine ka arenguhüpet Eestis vaimse tervise õenduse alal.
Interpersonaalne teraapia on teaduslikult põhjalikult uuritud psühhoteraapiameetod ja selle efektiivsus on leidnud tõestust teatud muganduste sisseviimise järel ka teiste psühhiaatriliste häirete ravis. Meetod loodi 1970ndatel USA-s Gerald L. Klerman ja Myrna M. Weissman ning nende kolleegide poolt.
