Psühholoogi sõnul tekitab palju pingeid ka nii-öelda õige või täiusliku kingituse leidmine oma lähedastele. Siinpuhul tasuks aga lähedastega läbi rääkida, mis neile kõige enam rõõmu valmistab: olgu selleks mõni vajalik kingitus, ühiselt veedetud kvaliteetaeg või lihtsalt siirad komplimendid. 

Surve olla täiuslik lisab veelgi jõuluaegset pinget

Psühholoogi sõnul ei kasva küll pühade ajal vaimse tervise abi vajavate inimeste arv, aga sel ajal on inimeste puhul täheldada välise surve negatiivseid mõjusid.  

„Tänapäevase jõuluperioodi külge on kleebitud rohkem klantspilte ja reklaamteksti, mis ütlevad, et pühad peavad olema rõõmsad, rahulikud, perekesksed. Ometi ei vasta see reaalelus sageli tõele ja on vajalik enda jaoks teadvustada, et klantspiltide eesmärk on panna meid enam tarbima või tekitama isu millegi järele. Mitte meile ette kirjutada, mida tundma või kuidas käituma peame.” 

Kivinuka sõnul tuleb siinkohal abiks mõttekäik, et võrdleme end pigem sellega, mis on teistel nähtav, aga enda puhul on meil infot rohkem. „Kui võrrelda inimesi majadega kaunil alleel, siis sageli võrdleme teiste esiaedu enda tagaaiaga, mis paratamatult on meie kahjuks. Teistel näeme kauneid jõulutulesid, aga ise teame, et meil on tagaaias ka lehed lohakil või tööriistad laiali. Samal moel tuleb mõista, et sageli teiste harmoonilisena näiv elu või ilusad Instagrami-postitused ei ole seotud tegelikkusega, vaid on väike hetk teiste elust,” rääkis ta. 

Psühholoog soovitab mõelda, kas on kasulik selle võrdlusega tegelda. Vahel võib otsustada pühadeõhtul hoopis sotsiaalmeedia välja lülitada ning keskenduda tähenduslikele vestlustele või miks mitte lihtsalt koos naerda. 

Ettevalmistus on hea stressimaandaja

„Vast aitab juba ettevalmistus. Sageli ütlen ikka hooajaliste sessioonide ja stressirohkete perioodide kohta, et selleks on võimalik ette valmistuda. Tasub juba pikemalt ette planeerida, et mitte jääda ettevalmistustega viimasele minutile ja veel enam, kui võimalik, teha ära suurpuhastus juba enne, pesta pesu valmis, teha menüü, võtta enda jaoks igapäevased otsused vähemaks,” soovitas psühholoog. Ja ega tegelikult päris kõike ka alati ära tegema ei pea.

Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste lisas, et rööprähklemine, väsimus ja stress aasta lõpus võivad inimese viia pingeolukorrani, kus tähelepanu hajub ning suureneb õnnetuste risk. Nii on palju õnnetusi kodudes tingitud just kiirustamisest ja ettevaatamatusest. Näiteks on jäetud järelevalveta mõni küünal, mille tõttu on põlema süttinud laudlina või jõulukuusk. Seejuures tasub teada, et juhul kui maja peaks süttima kodust lahkudes põlema jäetud küünlast, on tegu raske hooletusega, mida kindlustus ei pruugi korvata. 

„Me kõik tahame, et meil ja meie peredel oleks rahulik ja maagiline jõuluaeg. Samas on hea kaalukausile panna, kas enda ribadeks tõmbamine on seda kõike väärt. Õnnetus ei hüüa tulles, aga väsimus ja pinge annavad meile märku, et oleme tavapärasest veidi hooletumad,” ütles Kirsiste.

Etteplaneerimine hoiab ära ka palju liiklusohtlikke olukordi. “Praegune ilmaprognoos ei luba küll kahjuks lund, aga üpriski libedaid teeolusid. Võtame kõik selle hetke, et endale meenutada vajadust liikluses rahulikuks jääda. Kõik me tahame jõuda koju oma lähedaste juurde. Ärme pane teisi inimesi kiirustamisega ohtlikesse olukordadesse,” soovitas kindlustusekspert.