Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega peaaegu üheksa aastat lühem. Tõsi, tervena elada jäänud aastate sooline erinevus on väiksem – veidi alla kolme aasta. Viimased uuringud näitavad, et ligi pooled Eesti keskealised mehed on ülekaalulised ja ligi neljandik koguni rasvunud. 2022. aastal koges probleemi südamega 23% meestest ning samal aastal kulus meeste südamehaigustele koguni 75,5 miljonit eurot.
Tervisekassa seekordne taskuhäälingu episood, millest pani ülevaate kirja Tervisekassa kommunikatsioonijuht Dan Lõhmus, võttis südamekuu raames fookusesse meeste südametervise. Saates olid külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst dr Martin Serg ja kogemusloo rääkijana eelmise aasta lõpus infarkti üle elanud endine tippjalgrattur Erki Pütsep.
Üheskoos otsiti põhjuseid, miks mitmed Eesti meeste tervisenäitajad on langustrendis ning võrdluses naistega halvemad. Ühtlasi arutleti, kuidas neid trende muuta ja teha esimesed sammud paremuse suunas. Lisaks jagas Erki Pütsep mälestusi päevast, mis oleks võinud jääda tema elu viimaseks.
Kui suures madalpunktis või koguni kriisis ikkagi meeste südametervis on?
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarsti dr Martin Sergi sõnul on meeste kõige sagedasem südamemure kõrgvererõhutõbi, mis põhjustab südamelihase infarkti tekkimist, aga ka ajuinsuldi teket. “Tüüpiliselt algavad meeste probleemid kuskil 40-ndates eluaastates, sealt edasi hakkab nende haiguste sagedus kasvama. Üle pooltel 60-aastastel esineb südamehaigusi ning 70-aastastest juba kolmveerandil,” ütles dr Serg.
Kuigi viimase 10 aasta jooksul on iga aastaga vaikselt suurenenud meeste osakaal, kellel on südamega probleeme, on meil ka statistikat, mille üle tunda heameelt. “Me oleme riiklikul tasandil teinud palju ennetustööd ja eluviiside muutus on liikunud positiivses suunas. Kuigi palju on tehtud, on küsimus selles, kas see on piisav, sest kui me räägime südamehaigustest, siis suures osas on see elustiilihaigus,” täiendas dr Serg.
Kõik saab alguse lapsepõlvest
Selleks, et Eesti mehe süda tuksuks kauem ja tervelt, oleks dr Sergi sõnul vaja hakata tervislikumaid valikuid tegema juba lapseeas. “Tagajärjed ilmuvad alates 40-ndast eluaastast, aga selle põhjused on alanud juba lapseeas,” ütles ta pidades siinkohal silmas vähest liikumist ning ebatervislikku söömist.
Ka liikumist peaks olema juba lapseeast alates rohkem. Dr Sergi sõnul oleme jõudnud ajajärku, kus meil on rohkem ülekaalus kui normaalkaalus mehi ja see trend on aastatega järjest süvenev. “Lapsed peaksid liikuma vähemalt tund aega ning täiskasvanud pool tundi päevas.” Sellist soovitust jälgib 11-aastaste hulgas vaid 22% ning 15. eluaastast alates juba poole võrra vähem noori.
“Nii meie laste kui täiskasvanute eluviis on peamiselt istuv. Laste puhul võib öelda, et mida rohkem nutiaega neile anda, seda vähem nad liiguvad,” ütles Dr Serg.
Päev, mis oleks võinud jääda viimaseks
Eelmise aasta lõpus läks endine rattaproff Erki Pütsep koos treeninggrupi lastega Pirital laupäevasele matkale ja kuigi hommikune vorm oli hea, oli sellele päevale eelnenud kaks kuud halvemat enesetunnet.
“Viimane hetk, mida matkalt mäletan, oli see, et ühe korra ütlesin ka, et nüüd on küll kõik sõna otseses mõttes p****s ja siis käis valge sähvatus, edasi kottpimedus ning järgmine samm oli ärgata haiglas, kus omad inimesed ümber olid ja otsa vaatasid,” meenutas toona õnnelikult lõppenud päeva Pütsep.
Rattaprofi päästis tol päeval poiste kiire tegutsemine ja otsustav elustamine ligi 20 minuti vältel enne kiirabi kohalejõudmist. “Ma olen naljatledes ka pärast ülesärkamist poistele ütelnud, et teile tuleb vastu pead anda, lõhkusite mu ribid elustades ära – aga seda tulebki teha tegelikult nii, et ribid n-ö ära lõhkuda ja südameni välja. Poisid tegid seda kõike väga korralikult,” tänas Pütsep tema elu päästnud poisse.
Seda, kuidas Erki Pütsep selle päevani jõudis, kas infarkti oleks saanud vältida ja mida ikkagi teha meeste südametervise päästmiseks, saab lähemalt kuulata juba Tervisekassa podcastis.
