Suvel on erinevad traumade ja haavadega lõppevad õnnetused väga sage põhjus, miks inimesed murega apteeki pöörduvad. Seetõttu tasub meelde tuletada esmaabi põhitõed – soovitusi ja nõuandeid jagab BENU apteegi proviisor Marget Raukas.
Koju tasub varuda vajalikke esmaabitarbeid
Raukase sõnul suureneb suvekuudel traumade ja haavade osakaal märkimisväärselt, kuna inimesed veedavad rohkem aega vabas õhus ning nii on ka õnnetused kiired juhtuma. “Lapsed on pääsenud õue palli mängima ja ratastega sõitma, täiskasvanud askeldavad aia- ja remonditöödel ning kõige jätkuks on saabunud parim aeg grillimiseks. Kõik need ja muud sportlikud ning vaba aja tegevused vajavad mõnikord kergemat laadi esmaabi haavade puhastamise ja sidumise näol,” sõnas ta.
Just sel põhjusel on hea varuda koju erinevaid haavahooldustooteid, jahutavaid geele venituste vastu, rõhksidemeid, valuvaigisteid, põletusvastast geeli ja plaastreid. “Laste väiksemat laadi kriimustusi ning valu aitavad väga tõhusalt ravida lasteplaastrid, mis on mitmesuguste piltidega nii suurematele kui väiksematele vastavate lemmikmultifilmi tegelastega või lihtsalt värvilised ja lõbusad,” lisas proviisor.
Kuidas haava puhastada ja ravida?
Nahk kui meie suurim organ vajab hoolt igasuguse kriimustuse ja vigastuse korral, alates pinnust sõrmes kuni sügavama lõikehaavani. Mida sügavam on haav, seda rohkem ohte meid varitseb ning seda enam tuleb selle hoolitsemisele tähelepanu pöörata.
“Väike kriimustus või sisselõige võib jääda ilma katteta, aga nakkusohu vältimiseks ning haavakeskkonna niiskena hoidmiseks on soovitatav see siiski katta,” sõnas Raukas. Haava esmaabi puhul tuleb esmalt pesta käed, võimalusel desinfitseerida ja/või kasutada ühekordseid kaitsekindaid.
“Edasi tuleks vaadata, kas haav on määrdunud või mitte. Määrdunud haava korral tuleks haava loputada leige voolava veega või füsioloogilise lahusega. Haavaümbruse puhastamiseks sobib steriilne pehme haavalapp või pintsetid, mida tuleb eelnevalt desinfitseerida alkoholi lahusega,” juhendas proviisor.
Verejooksu korral tuleks haavale asetada paksem kiht mittenakkuvaid steriilseid haavatampoone ning fikseerida elastse sideme või plaastriga. “Kui on tegu veritseva käe või jalaga, siis võib need kõrgemale tõsta – see aitab verejooksu kiiremini peatada. Vahetage haavaplaastrit või sidet 1 kord päevas, aga võib ka sagedamini, kui veri imbub läbi ja side on määrdunud,” märkis ta.
Arstile tuleb proviisori sõnul pöörduda siis, kui verejooks ei peatu, haava põhjustas määrdunud ese või oli tegu inimese või looma hammustusega. “Arstile tuleb pöörduda ka siis, kui haav on näos, intiimpiirkonnas või õnnetus juhtus alla aastase lapsega,” lisas apteeker.
Mida teha põletushaava korral?
Lisaks kukkumistele ja marrastustele suureneb suvel ka põletushaavade tõenäosus. Sellisel juhul tuleb haava jahutada, valu leevendada ja põletada saanud koht katta. “Põletuse korral eemaldu põletusallikast ning pea meeles, et ka riided võivad sooja edasi kanda. Kui mingi aine või riie on nahka sulanud, siis tuleb see sinna jätta,” juhendas proviisor.
Piirkonda tuleb jahutada leige voolava veega vähemalt 15–20 minutit või asetada piirkonnale jahe lapp või riie. “Jahutamine ei lase põletusel levida sügavamatesse kudedesse, aidates haava puhastada, alandada turset ja vähendada valu.”
Valu aitab leevendada ka põletushaava katmine jahutava geeliga, mida tuleb peale kanda paksu kihina ning lasta sel toimida. Veelgi mugavam on proviisori sõnul kasutada sama toimega plaastrit. “Selline toode sobib nii olme- kui päikesepõletuse korral tervele perele. Vajadusel võib võtta paratsetamooli või muud valuvaigistit,” märkis Raukas.
Salve ja kreeme ning muid rasvarikkaid tooteid põletuse algstaadiumis ei kasutatata. Pärast jahutamist võib katta steriilse sideme või plaastriga, et edasist vigastust või riiete hõõrdumist vältida. “Väikesed villid paranevad ise ning parem on jätta need avamata, kuna vastasel korral võivad sinna sattuda haigustekitajad. Suurema ulatusega põletuse korral ja suuremahuliste villide tekkel pöörduda arsti poole, samuti tuleks samamoodi toimida lastega,” lisas ta.
Vead, mida tasub vältida
Haava eest hoolitsemisel tasub arvestada ka võimalike vigadega, mille vastu eksimine võib haava paranemise perioodi pikendada või seisukorda hullemaks muuta. Näiteks pole proviisori sõnul soovitatav kasutada haava puhastamiseks antiseptilisi vahendeid nagu alkohol või vesinikülihapend, sest nende kasutamine lõike- ja sügavamate haavade korral kahjustab haava ümbritsevat kude.
“3% vesinikulahus sobib marrastuste puhul kapillaaride sulgemiseks ja haavade desinfitseerimiseks ning mõningate mädaste haavade raviks. Seebiga pesemine on üldjuhul soovitatav kinniste põletushaavade korral, sügavamate lõikehaavade puhul võib olla seebil ärritav toime,” selgitas proviisor.
Kui plaaster või side on kleepunud haavale, siis ei tohi seda jõuga maha võtta, kuna see tekitab uue veritsuse ja aeglustab haava paranemist. “Sideme või plaastri võib lahti leotada haavaloputuslahusega, et see vabalt eemalduks.”
Haavale tekkivat koorikut ei tohi ära nokkida, kuna see toimib kui plaaster, mis hoiab haava pisikutest vabana. “Pigem võib koorikut pehmendada vastava salviga, et see liialt ei kuivaks ning sügeleks,” lisas ta.
Salvide osas on vaja tähelepanu juhtida, et joodi- või hõbedasalvi kasutamisel ei tohi neid omavahel kombineerida. See kehtib ka vesinikulahuse puhul, kuna see võib esile kutsuda ebasobivaid reaktsioone.
“Kuna joodisalv on pruunika värvusega, siis selle värvuse kadumisel on vaba jood oma töö teinud ning tuleb kanda uus kiht salvi. Eelnevalt võib salvijääke vee ja seebiga maha pesta,” rääkis Raukas.
“Apteeki pöördudes on valikuvõimalusi ohtrasti, seepärast on apteekril oluline teada, millise haavaga on tegu või kuidas see juhtus ning kellega. Ka veebiapteekrid oskavad kiiresti aidata ja häid soovitusi anda. Turvalist sooja suve!”
