Rasvumine on maailmas järjest tõsisemaks muutuv terviseprobleem. Dr Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul on seni tähtsustatud küll vähese liikumise ja liigse söömise rolli, kuid tegelikult on kogu Lääne ühiskonda kimbutava kaaluprobleemi taga palju rohkem tegureid kui varem arvatud.

Rasvumisel on erinevaid põhjuseid

Dr Ehala-Aleksejev nendib, et ülekaalu põhjuseid on palju uuritud, kuid siiani puudub ühene vastus, miks probleem kogu maailmas süveneb. “Samas võime öelda, et kaaluprobleemi taga on enam tegureid kui vaid seni tähtsustatud vähene liikumine ja liigne söömine,” ütles ta.

Nimelt on kaalutõusu põhjused kombineeritud ja komplekssed: kehakaal sõltub küll toiduga saadud energiast ning sellest, kui palju kaloreid salvestatakse ja palju põletatakse, kuid kuidas seda tehakse, on inimeseti varieeruv. Siin tulevad dr Ehala-Aleksejevi sõnul mängu erinevad tegurid nagu geenid, mikrobioota, vaimne tervis, unehügieen ja palju muud. “Kõigi nende tegurite koosmõju algab meie eostamise hetkest ja kestab kogu elu,” lisas ta.

Samuti ei saa vähemoluliseks pidada kaalutõusu soodustavat elukeskkonda, kus inimesel on järjest mugavam ligipääs energiarikkale toidule. “Meil on pidev kokkupuude toiduga, mis on energiatihe, osavalt turustatud, piisavalt odav ja laialdaselt kättesaadav. Toiduküllus on suurendanud meie valikuvabadust, kuid mitte oskust teha tarku ja tervist toetavaid otsuseid.”

Info on sageli vastukäiv

Ent kuidas rasvumisega võidelda? Ühest küljest on muutuste tegemisel aluseks vajalikud teadmised ilma milleta pole võimalik harjumusi ümber kujundada. Ometi ei kindlusta piisavad teadmised alati edu, mistap võib inimesel vaja minna professionaalset abi.

“Näiteks ei suuda kaaluga kimpus olijad pahatihti oma söömist piisavalt hästi kontrollida. Taoline käitumismuster võib tuleneda aga meie aju toimimisest või geneetilisest taustast, mis meile kaalutõusu soodustavas keskkonnas karuteene teeb,” sõnas ta.

Ehkki infot tervisliku eluviisi ja toiduvalikute kahtu leidub väga palju, on väited sageli väga erinevad ja üksteisele vastukäivad, tekitades inimestes segadust. Siinkohal jääb dr Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul sageli puudu vajalike oskustega abikätest. “Kindlasti on täna Eestis puudu nõustajatest ning konkreetsetest teenustest, mistõttu jäävad abivajajad oma murega üksi.”

Muutus algab iseendast

Ehkki kaalutõusu nähakse ühiskonnas probleemina ning sellest räägitakse järjest rohkem, leiab dr Ehala-Aleksejev, et sageli on rõhk pigem probleemi välisel küljel. “Teadmine, et liigne kaal on paljude terviseprobleemide oluline või isegi põhiline riskitegur, on ühiskonnas alles kujunemas,” märkis ta.

Kuivõrd uuringud kinnitavad, et kõige tõhusamad on sekkumised, mis kestavad piisavalt pikka aega ja on sagedased, tagab edu ennekõike järjepidevus. Teadmiste kombineerimine käitumuslike muutustega ning uute harjumuste järjepidev kujundamine. “Mistahes sekkumise aluseks on siiski inimese enda soov midagi muuta ja oma tervise jaoks ära teha,” sõnas ta lõpetuseks.