Ideaalses maailmas oleks kõigil inimestel nahk ühtlase tooniga, särav, parasjagu niisutatud ja sünnimärkide ehk neevusteta. Nii see aga ei ole ning igaühel meist on sünnimärke, mõni pigmendilaik või nahaprobleem, mis muretsema paneb.
Kuidas mure korral käituda – kas nahaarsti peaks külastama profülaktiliselt, kas iga vigastatud sünnimärk muutub nahavähiks ja kuidas saab end kõige tõhusamalt nahavähki soodustava päikese eest kaitsta, selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst dr Oliver Taul.
Arsti külastamise ABC
Oliver Taul ütleb, et kui tekib mõni sünnimärkide ehk neevustega seotud nahamure, võib esmase nõu saamiseks pöörduda perearstile. “Perearstid oskavad suurepäraselt hinnata nahaprobleemide ja ka sünnimärkide riski ja vajadusel suunavad patsiendi edasi nahaarsti vastuvõtule,” kinnitab dr Taul.
Ta täpsustab, et kui riskifaktorid puuduvad, siis päris iga aasta või paari tagant ja igaks juhuks nahaarsti visiidil vaja käia ei ole. Riskifaktoritena toob Taul välja näiteks lähisugulastel esinenud melanoomid ehk pahaloomulised nahakasvajad ja mõne sünnimärgi tavapärasest erineva välimuse.
Esmased viited, et sünnimärk tasub lasta arstil üle vaadata, on n-ö inetu pardipoja välimus (moodustis erineb teistest nahal olevatest sünnimärkidest või näeb muul moel kummaline välja) ja ka kiired muutused ajas (nt viimase aasta kestel on see muutnud kuju või värvi).
Kodusel vaatlusel võiks neevuste puhul hinnata järgmisi omadusi.
- Asümmeetria ehk ebakorrapärane kuju – kui sünnimärk silma järgi pooleks jagada ja üks pool erineb teisest oluliselt, võiks lasta seda arstil kontrollida. Kui neevuse ääres on ebakorrapärasust, näiteks sünnimärgi serv on ebaregulaarne, “narmendav”, sälkudega, võib seda igaks juhuks näidata arstile.
- Värvus – see, et sünnimärk on mitut erinevat tooni või teistest tugevalt erinevat värvi, ei pruugi, kuid võib olla vihje halvaloomulisusele. Tume sünnimärk ei ole tingimata halvaloomuline. Kui näiteks kõik sünnimärgid kehal on ühtmoodi tumedad, siis pigem on see rahustav viide. Kui mõni neevus on aga teistest tugevalt erinev, võiks seda jälgida.
- Muutused ajas – kui neevus muudab võrreldes varasemaga oluliselt värvi, suurust või kuju, tasub lasta see arstil üle vaadata. Tasub teada, et alla 6 mm suuruse sünnimärgi muutusi ei ole palja silmaga võimalik adekvaatselt hinnata. Alla 6 mm suuruseid melanoome saab peaasjalikult avastada ainult spetsiaalse luubilaadse tööriista ehk dermatoskoobiga. Kõige tõenäolisemalt areneb kasvaja välja suurema läbimõõduga sünnimärgist, kui 5 mm ning väiksema läbimõõduga sünnimärgid on suuremalt jaolt healoomulised. See aga ei ole 100% kehtiv reegel.
Tööandjad saavad oma töötajaid ootamatute arstivisiitide vajaduse puhuks kindlustada Stebby 360 Tervisekaitse pakettidega “Ela Tervelt” ja “Ole Hoitud” (vaata lähemalt SIIT). Neis pakettides on muuhulgas profülaktiline tervisekontroll ehk ka näiteks sünnimärkide üle vaatamine suures mahus kompenseeritud.
Dr Taul juhib tähelepanu, et umbes 40. eluaastates või hiljem hakkab paljudel tekkima juurde uusi nahamoodustisi – arstid nimetavad seda nähtust seborroiliseks keratoosiks. Enamasti on sellised uued nahamoodustised pigem healoomulised, kuid tuleb tõdeda, et nende pärast kiputakse tihti muretsema. Küsimusi tekitab näiteks asjaolu, et tihti on uued moodustised vanadest üsna erinevad.
Dr Taul rahustab, et liigseks paanikaks pole põhjust ning ka uute neevuste puhul tuleb jälgida samu asju, mida teiste sünnimärkide puhul. Arstile tasub pöörduda ikka siis, kui täheldada võib näiteks inetu pardipoja sündroomi või neevuse kiireid muutusi.
Kuidas hoiduda nahavähist?
Nahavähist kõneldes toob dr Taul välja ühe üsna laialt levinud müüdi – nimelt väite, et vigastatud sünnimärgist areneb sageli nahavähk ja seetõttu tuleb iga vigastatud sünnimärki kiiremas korras spetsialistil kontrollida lasta.
“Pole tõsi, et viga saanud neevus muutub kindlasti halvaloomuliseks ja et selle vigastamine on kindlasti põhjus arstivisiidiks,” on dr Taul konkreetne. Ta suunab, et traumeeritud neevust tuleb käsitleda nagu iga muudki nahavigastust – see tuleb puhastada, kaitsta plaastriga ning oodata paranemist.
Kohe polikliinikusse tormata ei ole mõtet, sest värske vigastusega sünnimärki vaadeldes näeb arst sellel küll traumast tingitud nahamuutust, kuid mis iseloomuga muutus on, seda saab hinnata alles siis, kui vigastus on paranenud. See tähendab, et kui 1–2 kuud pärast traumat on mingi mure, neevus näeb välja kummaline või sügeleb, alles siis on mõtet pöörduda arstile.
Kuidas sünnimärke ja nahka päikese eest kaitsta?
Oliver Taul rõhutab, et sellisest tegevusest nagu päikesevõtmine tuleks oma naha tervise huvides loobuda. Ta nõustub, et päikese käes peab viibima ikka, kuid seda tasuks teha aktiivselt tegutsedes. Mõttega, et lähen viskan päikese kätte pikali ja päevitan, ei tohiks parimal juhul isegi mitte mängida.
“Päikesepaistelise ilmaga õues viibides peaks nahka päikese eest kaitsma riiete ja laiaäärelise mütsiga, kasutama võimalusel päikesevarju ja muidugi päikesekreemi,” paneb dr Taul südamele. Ta suunab, et kreemidest võiks esmavalik olla selline, millele on märgitud SPF50 või vähemalt SPF30. Väiksema faktoriga kreemid ei ole just kõige tõhusamad.
Päikesekreemi tuleb kindlasti kasutada kevadest sügiseni ning üle kogu keha. “Olen kohanud neid, kes kreemitavad päikesekreemiga ainult oma sünnimärke – sellest üksi pole abi ja kaitsma peab ikka kogu nahka, mitte ainult sünnimärke,” ütleb dr Taul.
Ta suunab veel, et talvel on päikest vähem ja nahk üldiselt riietega kaetud ja siis ei ole kreemitamine nii oluline. Samas nägu võiks päikese eest kreemiga kaitsta ka talvel – eriti päikeseliste ilmadega, sest lumelt peegeldub päikest korralikult tagasi ja see võib üllatuslikult viia nahapõletuseni.
Nahal on suurepärane mälu
Dr Taul nendib, et nahk on suurepärase mäluga organ ja seetõttu on väga oluline kaitsta päikese eest laste nahka. Uuringutes on leitud, et lapsena saadud päikesepõletus on täiskasvanueas kõige suurem riskifaktor melanoomide ja ka mittemelanoomsete nahakasvajate tekkeks.
“Nahale jääb kõik meelde ja nahaarst näeb lähemal vaatlusel suurepäraselt ära, kas vastuvõtule tulnud patsiendi nahk on kunagi saanud päikesest kahjustada või mitte, kui palju on elu jooksul päevitatud ja põletusi saadud,” lausub Taul.
Olgu üle korratud ka vana tõde, et kõige karmim on keskpäevane päike ning ajal, kui “päike paistab lagipähe”, võiks vältida kaitsvate riieteta väljas viibimist. “Muuseas, ka pilvise ilmaga on olemas päikesepõletuse oht,” rõhutab dr Taul veel ning lisab, et päikesekaitsekreemi tuleb kasutada korrektselt ja õigel hulgal.
“Kui kogu keha kreemiga korralikult katta, kulub u 30–50 ml kreemi,” märgib Taul. Ta juhendab, et mõistlik on keha kreemitada umbes 15 min enne õue minekut, siis jõuab kreem korralikult nahka imenduda. Kui õues viibitakse pikemalt, tuleks nahale regulaarselt (umbes iga 2 tunni tagant) kanda uus kord kreemi. Kui käiakse ka ujumas või tegeldakse muude veetegevustega, peab kreemitama sagedamini.
Oliver Taul rõhutab veelkord, et lihtsalt randa minna ja nahka mitmeid tunde päikese käes praadida ei ole mõistlik, sest see suurendab riski nahakasvajate tekkeks ja aitab kaasa naha fotovananemise tekkele. “Pisut üle 40-aastane ja eluaeg “tublisti” päikest võtnud inimene võib näha välja nagu 60,” teab doktor, et 20–30-aastaselt võib ju olla tore päevitada, aga kuna nahale jääb kõik meelde, on 40-selt tagajärjed näos paraku väga hästi näha.
Dr Taulil on olemas vastus ka neile, kes toovad päikesekaitseta päevitamise põhjenduseks vajaduse saada D-vitamiini. “Uuringutes on võrreldud nende inimeste organismi D-vitamiini taset, kes kaitsevad oma nahka päikese eest, nendega, kes päikesekaitset ei kasuta ja D-vitamiini tase on mõlemal suhteliselt sarnane,” viitab Taul. Ta lisab, et meie laiuskraadil kehtib nagunii soovitus võtta sügisest suveni D-vitamiini preparaati, seega D-vitamiini kogumise eesmärgilgi ei ole mõistlik oma nahka liigse päikesega ohtu seada.
Üle 8500 võimaluse oma tervise kontrollimiseks ja heaolu parandamiseks leiad Stebby veebilehelt SIIT.
