Kindlasti on sulle tuttav kätes või jalgades tekkiv torkiv või surisev tunne, mille kohta öeldakse sageli, et jalg või käsi “suri ära”. Kui reeglina ei viita see olemasolevale terviseprobleemile, siis BENU apteeker Kerli Valge-Rebane kinnitab, et kui surin hakkab segama ööund või päevaseid toimetamisi, saab igaüks midagi selle probleemi lahendamiseks ette võtta.

Põhjuseid on palju erinevaid

Proviisori sõnul tekib surisev tunne jäsemes sageli öösiti siis, kui käsi või jalg keha alla jääb, mistõttu pressitakse närv keharaskusega kogemata kinni. Tavaliselt aitab selle vastu lihtsalt kehaasendi muutmine – sama võib juhtuda ka päevasel ajal pikalt ühes asendis istudes. “Selle tulemusel tekib ajutine surin, kuid kui surve lõpeb, siis möödub kiirelt ka surin,” märkis ta.

Siiski esineb analoogset probleemi palju näiteks diabeetikutel, kelle puhul on probleem tingitud kõrge veresuhkru poolt põhjustatud närvikahjustusest. “Sellisel juhul on käte ja/või jalgade närvid kahjustunud ning see annab samuti endast märku surina või “sipelgatena”, aga ka tuimusena,” lisas ta.

Samas pole paljudele võõras ka olukord, kus surin tekib trauma või ülekoormuse tagajärjel. “Sellisel juhul võivad muutused kaela- või selgroopiirkonnas pigistada närvile ning põhjustada surinat terve jäseme ulatuses – siin enam asendi muutusest abi ei ole ning leevendamiseks tuleks mõelda ravivõimlemise või füsioteraapia peale.”

Kui kaelapiirkonna probleemi puhul annavad sümptomeid just käed või ülakeha, siis seljapiirkonnas tuntakse ebamugavust ühes või mõlemas jalas. “Surin võib olla ühtlane ning kesta mõnda aega järjest, kuid võib olla ka tunne, nagu tuline jutt jookseks läbi jäseme. Kui selline surisemine muutub väga sagedaseks, siis tasuks pöörduda perearstile, et asja täpsemalt uurida,” soovitas proviisor.

Süüdi võib olla mõne vitamiini või mineraalaine puudus

Und ja igapäevaelu segavate surinate taga võib olla ka teisi põhjuseid – proviisori sõnul võib see olla põhjustatud näiteks D-vitamiini väga madalast tasemest organismis – eeskätt puudutab see diabeetikuid, kes on sümptomitest rohkem ohustatud.

“Et erinevad B-rühma vitamiinid on närvisüsteemi talitluse jaoks üliolulised, on uuringutes välja toodud, et B6- ja B12-vitamiini puudus võib ühe sümptomina anda käte ja jalgade surinat. Samas võib ka B6-vitamiini üleküllus anda sama efekti,” selgitas Valge-Rebane.

Lisaks võib käte või jalgade surinaga endast märku anda ka kaltsiumipuudus. “Selleks, et kaltsiumi preparaat organismis imenduks, peab ka D-vitamiini tase piisav olema. Seega võib inimene ju piimatooteid tarbida, kuid kui organismis pole piisavalt D-vitamiini, ei suuda see ka kaltsiumi omastada.” D-vitamiini taset saab mugavalt määrata näiteks valitud BENU apteekides üle kogu Eesti. 

Tervislik eluviis on võti

Jäsemete surin pole kindlasti probleem, mille esinemisega tuleb lihtsalt leppida. Näiteks peaksid diabeetikud veresuhkru taset järjepidevalt monitoorima ning seda stabiilsema hoidma, kuna see aitab ennetada veresoonte ja närvide kahjustusi.

“Et erinevate vitamiinide või mineraalainete puudused on altimad tekkima ühekülgse toiduvaliku puhul, siis tasuks kriitilise pilguga üle vaadata enda toidulaud ja teha vajaminevad korrektuurid,” kinnitas proviisor.

Ka liialdamine alkoholi ja kohviga võib samuti lõppeda vitamiinide ning mineraalainete puudusena. “Kohvi tarbimist tuleks piirata 2 kuni 3 tassini ööpäevas,” lisas ta. Väga oluline roll on ka füüsilisel aktiivsusel, mis parandab verevarustust kogu kehas ja see omakorda parandab rakkude ainevahetust, varustab rakke eluksvajalike ainetega ning transpordib jääkained ära.

Seega on tervislikel eluviisidel väga oluline roll nii diabeetiku kui ka terve inimese vaates. Kindlasti tasub nõu pidamiseks konsulteerida arsti või apteekriga, kes oskavad edasiste sammude osas nõu jagada.