Igal inimesel võib tekkida vajadus minna apteeki mõne vahendi, käsimüügi- või retseptiravimi või muu tervisetoote järele. Selleks et me kõik vajaliku kiirelt kätte saaks, on meil apteekrid, kes peale ravimite väljastamise inimesi ka juhendavad ja nõustavad. Apteekrid mängivad olulist rolli inimeste tervisekäitumises ja ka selles, et neile määratud ravi annaks õige tulemuse.
Selle rolli tähtsus tuli eriti tugevalt esile eriolukorra ajal ning ka selle järel, mil apteekrid justkui eesliinitöötajatena kriisist hoolimata inimestele abi osutasid.
Milline näeb välja apteekri tööpäev?
“Apteekri töö on mitmekülgne, vastutusrikas ja pingeline, kuid samas väga huvitav,” räägib Benu proviisor Astrid Oolberg. “Enamasti seostatakse apteekreid retseptiravimite väljastamisega, kuid sama oluline osa on apteekri töös nõustamine, sest vaid õiges koguses ja õige graafiku järgi võetud ravim annab oodatud tulemuse,” rõhutab Oolberg.
Suur osa apteekri tööst on küsimustele vastamine. “Apteeker teab, millest ravim koosneb, kuidas ja millal seda võtta ning milliste teiste ravimitega seda koos võtta ei tohi,” räägib Oolberg. “Samuti annab ta nõu kõrvaltoimete kohta ning räägib kliendile, mida peaks kindlasti erinevate ravimite puhul silmas pidama.”
Apteekrid nõustavad inimesi ka käsimüügiravimite valimisel, sest sageli pöörduvad inimesed apteeki selleks, et parandada oma elukvaliteeti erinevate toidulisandite või käsimüügiravimite abil. “Apteekri ülesanne on kuulata inimene ära ning aidata tal leida just talle sobiv vahend,” selgitab Oolberg. “Samuti vastutab apteeker ravimite tellimise, vastuvõtmise ja õigetesse riiulitesse paigutamise eest.”
Apteekrite roll tõuseb alati rohkem esile siis, kui on käsil mõni kriis, kui on käes viiruste (näiteks gripi) hooaeg ning inimesed soovivad vastuseid tervise, ühiskonna ja ohutusega seotud küsimustele. Apteekrid annavad oma igapäevases töös panuse sellesse, et parandada inimeste teadmisi tervise ja ravimiohutuse kohta.
Kuidas apteekriks saadakse?
Apteekris saab õppida kas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Ülikooli farmaatsia teaduskonnas. Esimesel juhul saab sinust farmatseut, kellel on siis kas kutse- või rakenduskõrgharidus, teisel juhul proviisor, kellel on akadeemiline kõrgharidus.
“Kindlasti on oluline osa apteekriks õppimise juures apteegis toimuv praktika, mille käigus õpitakse selgeks töö praktiline pool,” räägib Oolberg. “Samuti ei tähenda apteekriks õppimine sugugi seda, et peaksid elu jooksul töötama vaid apteegis, sest selle elukutse esindajad võivad teha ka teadust, töötada riigiasutustes või ravimifirmades.”
