Lapseootel naise organism on raseduse ajal pidevas muutumises. Seetõttu võib vereanalüüs näidata teatud vitamiinide või mineraalainete osas defitsiiti. Milliseid vitamiine võib lapseootel naisel olla vajalik juurde tarvitada, räägib BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Foolhapet tuleks tarvitama hakata juba enne rasedust

Kuigi teatud vitamiinide või mineraalainete defitsiit võib tekkida raseduse jooksul, on uuringutega tõestatud, et mõningatele vitamiinidele tuleks hakata mõtlema juba raseduse planeerimisel. Neist kõige olulisemaks on proviisori sõnul foolhape.

“Foolhape on B- rühma vitamiin, mille vajalikkus raseduse planeerimiseks on tõestatud. 400 mcg annuses võib foolhapet hakata tarvitama umbes kolm kuud enne planeeritavat rasestumist. Kui tulevasel emal esineb kroonilisi haigusi, näiteks diabeet, epilepsia või ka tugev ülekaal, siis otsustab suurema foolhappe annuse vajaduse üle günekoloog ja kirjutab retsepti,” sõnas ta. Kui rasedus tuleb ootamatult, võiks foolhapet hakata juurde tarvitama alates hetkest, kui sellest teada saadakse.

Kuna foolhappe varud püsivad organismis keskmiselt 4 kuud, omastab inimese organism seda vitamiini kas toidu või toidulisandi vormis. Foolhapet leidub palju näiteks spinatis, brokkolis, teistes rohelistes köögiviljades, peedis, täisteratoodetes ja maksas.

“Foolhape koos B12-vitaminiga on vajalik erütrotsüütide tootmiseks, mis kannavad organismis hapnikku kudedesse. Kuna rasedusega kahekordistub vereringe, siis on see äärmiselt vajalik rakkude jagunemiseks,” selgitas proviisor. 

Vitamiinide ja mineraalainete vajaduse selgitab vereanalüüs

Enne rasedust võiks Lehari sõnul teha veretesti ka võimaliku aneemia välistamiseks – seda põhjusel, et rauda ei tohi tarvitada lihtsalt igaks juhuks ilma eelneva vereanalüüsita. Liigne raud mõjub kudedele stressorina ehk oksüdandina.

“Raud on raseda jaoks oluline vereringe kahekordistumise ja vererakkude  juurde tekkimise tõttu.” Seetõttu läheb rauda vaja selleks, et kõikides rakkudes oleks seda piisavalt ja rakud saaksid hapnikku kudedesse laiali transportida.

“Kui rase on aneemiline, siis võib laps sündida ka enneaegselt või väikese sünnikaaluga,” rääkis proviisor. Aneemia korral tuleb kindlasti määrata ka foolhappe ja B12-vitamiini sisaldus, sest ka nende puudusest võib tekkida kehvveresus.

Lisaks foolhappele ja rauale vajavad lapseootel naised sageli näiteks kaltsiumi, D-vitamiini, B-grupi vitamiine, C-vitamiini, oomega-3-rasvhappeid ja magneesiumi. “B-grupi vitamiinidel on oluline roll platsenta arenemisel ja kinnitumisel ning ka rakkude jagunemisel,” lisas ta.

Kuivõrd kaltsiumi imendumine tavaliselt raseduse ajal suureneb, pole reeglina tarvis seda toidulisandina juurde tarvitada. “Kuid kui rase tarbib vähe piimatooteid ja tal on näiteks küüned pehmed ega kasva, siis tasub kaaluda 500 mg kaltsiumi päevas lisaks võtmist. Kaltsiumi vajadus suureneb raseduse poole peal ehk umbes kolmandast trimestrist, kuna loote luude kasv on siis intensiivne.”

Ka magneesium on rasedale emale ja lootele väga kasulik. Proviisori sõnul on magneesiumi tarvitamisest abi siis, kui rasedal esineb jalakrampe või teiste lihaste kokkutõmbeid. “Lisaks aitab magneesium kõhukinnisuse või kõrvetiste korral. See leevendab ka peavalusid või migreeni ning on hea vererõhule. Ohutu kogus on 350–375 mg magneesiumi päevas, kuid õige preparaadi valimisel tasuks pidada nõu apteekriga,” märkis ta.

Oomega-3-rasvhapped on omakorda vajalikud lapse aju ja silmade normaalseks arenguks ning aitavad tagada ka raseduse normaalse kulgemise.

Oluline on järgida tervislikke eluviise

Kuivõrd kõiki vajadusi ei ole võimalik toidulisandite tarvitamisega katta, rõhutab Margot Lehari, et kõige tähtsam on toituda tervislikult ning järgida tervislikke eluviise. “Tuleks vältida liigselt ravimite tarvitamist, suitsetamist ja alkoholi tarbimist. Kui inimene on ülekaaluline, tuleks juba enne raseduse planeerimist proovida kaalu langetada.”

Kui foolhapet võiks tarvitada iga lapseootel naine, siis teiste vitamiinide ja lisandite tarvitamise osas tuleks enne konsulteerida apteekri või ämmaemandaga – seda enam, et mõningaid mineraale kiputakse proviisori sõnul ka üle tarvitama. “Kaltsiumi ja magneesiumiga võib see oht olla, et neid tarvitatakse liiga palju,” kommenteeris ta.

Lisaks tuleks olla ettevaatlik taimeteede, taimsete ravimite ja toidulisandite võtmisel. “Need võivad sisaldada taimeekstrakte, mis tugevdavad emaka kokkutõmbeid ja mõjuvad muud moodi negatiivselt.”

Käsimüügiravimite ja -preparaatide puhul ei sobi rasedatele tarvitada näiteks veiste-südamerohi, mida leidub looduslikes rahustites, aga ka näiteks leesikaleht, mida sisaldavad põiepõletikuvastased preparaadid. Veel tuleks hoiduda hõlmikpuu ekstraktidest (vereringet parandavad ), Islandi samblikust (köhavastased) ja sipelgapuu koorest (immuunsus).

“Ravimit vajades ja soetades rääkige alati arstile ja apteekrile oma rasedusest. Samas ei anna juhuslik lonks köhasiirupit või põieteed veel põhjust paanikaks,” ütles Margot Lehari.