Spetsialist juhendab: kuidas ja kui tihti tuleks nahka koorida?

Koorimise toel paraneb naha ainevahetus, mirkovereringe ja toitainetega varustatus.Foto: Shutterstock

Inimese nahk uueneb iga 28 päeva tagant, mis tähendab, et aeg-ajalt tuleb nahalt eemaldada sinna kogunenud pindmisi ja surnud naharakke. Ent kuidas koorida nii, et sellega nahka ei kahjustaks, selgitab BENU kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

Koorimisel on palju plusse

Naha koorimine on eelkõige vajalik naha uuenemisprotsessi ergutamiseks, samuti aitab see tõhusalt vabaneda nahale kogunenud rasust ja mustusest. “Kuna eemaldamata surnud naharakud ummistavad poore, ei pääse niiskus naha sügavamatesse kihtidesse, mistõttu moodustub sellele kare kiht ning tekib tuhm ja ebaühtlane jume,” rääkis Marite.

Koorimise toel paraneb naha ainevahetus, mirkovereringe ja toitainetega varustatus ning kõik see väljendub omakorda värskelt kooritud naha säras, värskuses ja nooruslikus välimuses. “Koorimise abil kiireneb kollageeni süntees, paraneb naha toonus ja võivad väheneda ka pigmendilaigud. Samuti puhastab koorimine nahapoore, mille tulemusel muutub suurepooriline nahk siledamaks,” tõi ta välja.

Kui nahk jääb pika ajaperioodi jooksul koorimata, ei saa ka igapäevaselt kasutatavad nahahooldustooted nahka imenduda ja häid tulemusi näidata, kuna need ei imendu surnud naharakkude tõttu – seda kutsutakse epidermaalseks barjääriks.

“Nahk võtab küll toimeained vastu, aga need peavad olema teatud viisil eritöödeldud. Parim ja lihtsaim näide on nahaomane aine nimega hüaluroonhape, mis on suhteliselt suur molekul ning ei jõua biotehnoloogilise eritöötluse puudumisel läbi naha epidermise. Nii saab niisutus toimuda ainult naha pealmises kihis,” ütles Marite ja lisas, et see on ka põhjus, miks hüaluroonhapet sisaldavate kosmeetikatoodete puhul on oluline jälgida selle molekulaarkaalu.

Kui tihti tuleks nahka koorida?

Et nahk uueneb iga 28 päeva tagant, hakkab uuenemisprotsess inimese vanuse kasvades aeglustuma – nii võib rakkude uuenemine võtta aega isegi 40 päeva. “Nahk on inimese suurim elund ja tunneb, kui teda pealispinnalt kooritakse – see omakorda ergutab uusi naharakke kiiremini pinna suunas arenema. See on ka põhjus, miks nimetatakse ka tugevatoimelist meditsiinilist naha keemilist koorimist just naha uuenemise protseduuriks,” märkis ta.

Kuid kui tihti tuleks nahka koorida? “Tavapäraselt soovitatakse normaalset, kuiva nahka koorida kord nädalas. Kui aga kuivale seisundile on lisandunud tundlikkus, peab olema igasuguse koorimisega ettevaatlik,” kirjeldas kosmeetikakonsultant. Samuti esineb eestlaste seas palju probleeme näiteks kapilaaride või rosaatseaga – nende nahamurede puhul tuleks olla väga hoolas, kuna veresooned võivad asuda naha pinnale väga lähedal ning koorimine võib neid väga kergesti kahjustada.

“Rasuse naha puhul võiks koorida umbes kaks korda nädalas, kuid minu isiklik arvamus on, et igal nahal on oma rutiin ja selle tunde tunneb ära, millal oleks jällegi aeg koorija järele haarata,” rääkis Marite.

Siiski kohtab koorimisega seoses ka eksiarvamusi, mida igapäevaselt murda tuleb – üks puudutab kindlasti probleemse naha koorimist. “Probleemse naha puhul arvatakse, et koorimine on hea. Sellegipoolest sõltub väga palju sellest, millises põletiku faasis ja ravis nahk parasjagu on. Aktiivse akne ravis kasutatakse ravimeid, mis koorivad ise nahka, mis tähendab, et inimene ei tohiks kosmeetikume kasutada.”

Mehaaniline või happeline koorija?

Et koorijate valik on väga mitmekesine, võib neid laias laastus jaotada teradega ehk mehaanilisteks ja hapete ja/või ensüümidega koorijateks. Kui mehaaniliste näokoorijate terakesed on tänapäeval pehmemad ja leebemad ning sageli pressitud näiteks hüdrogeenitud õlidest, siis ensüümkoorijad avavad naha sarvkihi, lahustavad surnud naharakkude vahel olevad valgulised sidemed ja mustuse.

“Kui esimesed nahakoorijad aastaid tagasi poelettidele jõudsid, olid need alati suurte teradega ehk sisaldasid näiteks aprikoosikividest jahvatatud tükke või plastikut, mis on tänaseks nahahooldustoodetes keelatud. Seega ei jäta mehaanilised koorijad enam nahale mikroskoopilisi kriimustusi. Ensüümkoorijad sobivad aga hästi ka tundlikumale nahale, kuna see on küll leebe, kuid väga efektiivne naha koorimise viis,” rääkis Marite.

Tihedat naha koorimist tuleks kosmeetikakonsultandi sõnul vältida päikeseperioodil. “Hapete baasil valmistatud koorijatega tuleks oodata sügist, seega on praegu väga õige hetk. Samas ei tohiks unustada, et kui igapäevased kosmeetikatooted sisaldavad ka õrnatoimelisi koorivaid toimeaineid, peab kindlasti kasutama päikesekaitsefaktoriga päevakreemi, mis kindlasti on abiks pigmendilaikude tekke vastu,” tõi ta välja.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.