Antioksüdandid on näohoolduses igati au sees, kuna aitavad ennetada, reguleerida ja pidurdada vabade radikaalide halba toimet. Ent millised antioksüdandid on teistest tõhusamad ja kuidas aitavad need kaasa naha säravale välimusele? Nõu annab BENU kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

Oksüdatiivset stressi tasub teadlikult ära hoida

Selleks, et mõista antioksüdantide rolli, on tarvis aru saada, kuidas antioksüdandid inimese organismi igapäevaselt toetavad. “Inimene vajab elamiseks pidevalt toitu ja hapnikku. Sissehingatud hapnik on vajalik hingamisel ja kogu ainevahetuses, mille üks osa on bioloogiline oksüdatsioon,” selgitas Marite.

Et organism saaks eksisteerida, peavad rakud tootma energiat. “Energia tootmise käigus tekivad aga lisaühendid, mille hulka kuuluvad ka vabad radikaalid – need on keemilised ühendid, mis võivad olla oma olemuselt väga ebastabiilsed ning reaktiivsed,” jätkas ta.

Et oksüdatsiooni käigus tekib alati vabu radikaale, osalevad need ühelt poolt küll elutähtsates protsessides, kuid teisalt alustavad organismis ahelreaktsioni, hakates liiga tugevasti tööle ja kahjustades rakumembraane. “Liigne hulk vabu radikaale põhjustab naha enneaegset vananemist, muudatusi juuste struktuuris ning värvis ja võib viia juuste väljalangemiseni,” tõi Marite välja.

Millised on nahale kõige kasulikumad antioksüdandid?

Et ilu algab seestpoolt, ei seisne ilusa naha saladus ainult antioksüdante sisaldavate näohooldustoodete kasutamises – ka toit peaks sisaldama kõiki kasulikke toitaineid, sealhulgas rohkelt antioksüdante, vitamiine, mineraalaineid, rasvhappeid ja flavonoide. “Mitte kunagi ei tohiks alaväärtustada head unekvaliteeti, tervisesporti ja mitmekülgset menüüd. Kiirel ajal aitavad naha olukorra parandamiseks ka iluvitamiinid,” lisas Marite.

Lisaks toidule sisaldavad kasulikke antioksüdante ka nahahooldustooted. Marite Talbre toob välja nahale kõige vajalikumad antioksüdandid ja selgitab, miks need nahale kasulikud on:

C-vitamiin muudab naha nooruslikuks ja jume kaunimaks. Mõjutades kollageeni tootmist (aitab kaasa kollageensete kiudude sünteesile), teeb C-vitamiin ka naha elastsemaks, ennetades ka kortsude teket. Samuti aitab C-vitamiin ära hoida pigmendilaikude teket ja parandab nahatooni.

A-vitamiini erivormid, üldnimetusega retinoidid, on rasvlahustuvad vitamiinid. Taimsetest allikatest saadavad Vitamiin A eelühendid, millest organismis toodetakse A-vitamiini, on  karotenoidid. Retinoidid on organismis olulised antioksüdandid. Nende bioloogiline funktsioon on seotud nägemisprotsessi, organimsi kasvu ja arengu ning naha terviklikkuse tagamisega. Vitamiin A puudus organismis põhjustab häireid immuunsüsteemis, luude kasvus ja arengus ning põhjustab erinevaid dermatoloogilisi probleeme (nt naha liigsarvestumine).

E-vitamiini kasutamine nahahooldustoodetes aitab ära hoida naha enneaegset vananemist, kaitstes rakumembraane oksüdatiivse lagunemise eest. E-vitamiin takistab niiskusekadu nahas, moodustades vastava lipiidkihiga sarnaseid struktuure. Lisaks toetab see ka vitamiini A õiget funktsioneerimist, rahustab ärritunud nahka, vähendab põletushaavade valu ja pehmendab ning vähendab armkudet.

Niatsiinamiid, tuntud ka kui B3-vitamiin, aitab siluda naha tekstuuri ja ühtlustada tooni. Samuti on niatsiinamiidil tugevad põletikuvastased ja nahka rahustavad omadused.

Resveratrooli ehk peamiselt marjades ja tumedates viinamarjades leiduvat võimsat antioksüdanti  peetakse tõeliseks pikaealisuse eest seisjaks. Sel on põletikuvastased, nahka rahustavad ja vananemismärkide teket pidurdavad omadused, mis ei jää märkamata. Parim on seda kasutada õhtuti, et tõhus antioksüdant saaks öö jooksul rahus toimetada.

Hüaluroonhape on kehaomane aine, mille tähtsaim omadus on võime siduda nahas niiskust ja säilitada kollageenikiudude elastsust. Vanuse suurenedes aga kehaomase hüaluroonhappe tootmine nahas aeglustub, mistõttu hakkavadki ilmnema esimesed vananemise tundemärgid. Naha elastsuse säilitamiseks ja kortsude silumiseks tuleks naha hüaluroonhappe varusid pidevalt täiendada.

Kollageen on aine, mida toodetakse meie keha poolt, kuid vananemisega seotud protsesside käigus väheneb selle valgu tootmine järk-järgult, seda dramaatiliste tulemustega. Lisaks intensiivistavad kollageeni kadu ka mitmed muud välised faktorid – stress, liigne kokkupuude päikesega, toitumisharjumused ning kokkupuude toksiinidega nagu suitsetamine ja alkohol. Kollageeni sisalduse vähenemine ongi põhjus, miks vanus toob kaasa naha lõtvumise, kortsud ning ilmetu välimuse ning liigeste valulikkuse.

Antioksüdandid teevad kehale teene

Olukorda, kus vabu radikaale on organismis rohkem kui neid neutraliseerivaid ühendeid, kutsutaksegi oksüdatiivseks stressiks. Just siin tulevad mängu antioksüdandid, mis aitavad vabade radikaalide halba toimet ennetada, reguleerida ja pidurdada.

“Kuna antioksüdandid ja oksüdatiivne stress on nähtused, mis mõjutavad meid kõiki igapäevaselt, tasubki mõista nende tähtsust ja mõju kehale, sealhulgas nahale.”