Haigus nimega fotodermatiit ehk rahvakeeli päikeseallergia kimbutab küll väheseid, kuid vajab sellegipoolest kõrgendatud tähelepanu – seda eeskätt suvisel perioodil, mil päikesekiirgusega senisest rohkem rinda tuleb pista. Kuidas allergilist nahka hooldada ning mida teha selleks, et allergilist reaktsiooni ennetada, räägib BENU apteegi kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

Päike ei mõju kõigile ühtmoodi hästi

Fotodermatiit tähendab Talbre sõnul ennekõike ülitundlikkust valguse suhtes. “Päikeseallergia on haiguste rühm, mis on seotud immunsüsteemi reaktsiooniga päikesekiirte toimele. Päikesekiired ise küll allergeene ei sisalda, kuid ultraviolettkiirguse mõjul sünteesitakse kehas aineid, mis põhjustavad allergia sümptomite avaldumist,” selgitas ta.

Ehkki päikesel on palju positiivseid omadusi – näiteks annab ta meile soojust, valgust, loob hea tuju, kauni jume ning tugevdab immuunsust –, ei pruugi päike igale inimesele ja nahale ühtmoodi hästi mõjuda. “Päikeseallergia korral reageerib nahk päikesekiirtele immuunreaktsiooniga, milleks tavaliselt on punetus ja infektsioon,” rääkis ta.

Täpsemalt on päikeseallergia peamisteks sümptomiteks nahapunetus või -turse, sügelev ja põletav lööve. Tihti tekivad ka väikesed vesivillid, suuremad laigud ja nahast kõrgemad paapulid. “Olenevalt päikesevalguse intensiivsusest ja muudest teguritest võivad nahareaktsioonid olla väga erinevad – seda näen ka apteegis kohapeal, kui inimesed tulevad abi saama, aga sümptomid ja lööbed on nii erinevad,” kinnitas ta.

Päikeseallergia võib endast märku anda juba märtsis

Kuid miks päikeseallergia tekib? “Kergemini tekib päikeseallergia inimestel, kes on ka millegi muu vastu allergilised. Samas võivad allergeenidena toimida nahal ka pealemääritavad kosmeetikumid ja parfüümid, kusjuures allergia võib siis välja lüüa alles mitu päeva hiljem,” kirjeldas Talbre. Ülitundlikkuse põhjuseks võib olla ka erinevate ravimite tarvitamine, mis muudab naha õrnaks ja tundlikuks.

Esimesed haigusnähud päikeseallergiaga inimesel võivad ilmneda juba kevadel ehk märtsis, kui päike hakkab intensiivselt paistma. “Allergilised punnikesed ja nahapunetus esinevad paikades, mis saavad päikest kõige enam näol, kaelal, dekolteepiirkonnal, labakätel ja säärtel, lastel ka kõrvadel. Tõsisema allergia puhul levib ka reaktsioon edasi piirkondadesse, mis on tavaliselt riietega kaetud,” rääkis ta.

Kõige tähtsam on hoiduda liigsest päikesest

Päikeseallergia korral tõuseb olulisele kohale igapäevane nahahooldus ja õiged nahahooldustooted. Just oma nahaseisundi ja nahatüübi järgi õigete päikesekaitsetoodete õige kasutamine on Talbre sõnul üliolulise tähtsusega.

“Kõige parem ja efektiivsem on kindlasti hoolikas päikesekaitse ehk päikesest hoidumine – see aitab päikeseallergiat ennetada ja sümptomeid vähendada. Lihtsad meetmed nagu päikesega kokkupuute piiramine, keskpäevatundidel päevitamise vältimine, kaitseriietuse ja peakatte kandmine on head vajalikud meetmed,” tõi ta välja.

Sageli kuuleb BENU kosmeetikakonsultant inimesi ütlemas, et nad tegelikult ei ole päikese käes pikalt, vaid viibivad seal ainult korraks, kui hommikul tööle lähevad ja õhtul sealt koju tulevad. See aga ei tohiks tähendada SPF faktoriga kreemi vältimist. “Ka 15 minutit tugeva päikese käes ehk linnarežiimil viibimist võib tekitada nahale kahju. Seetõttu võiks olla kasutuses päevakreem koos SPF-ga. Järjest enam leidub ka meigitooteid, sealhulgas jumestuskreeme, mis sisaldavad SPF-i.”

Kui tugev SPF on vajalik?

Ent kui tugev päikesekaitsekreem on päikeseallergia korral sobilik? Talbre sõnul võiks see olla vähemalt faktoriga SPF 50 ning sisaldama kaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirte vastu. “Rannas ja pikemaajalisel päikese käes viibimisel tuleks kasutada kaitsekreemi korduvalt ehk iga paari tunni järel. Rannas, vees ujumas käies peaks kaitsekreemi uuendama kohe pärast ujumist,” juhendas ta.

Tänapäeval on apteegis müügil spetsiaalsed tooted märgistusega päikeseallergiaga nahale. “Ka on olemas tooted SPF 100 – see tähendab, et toode ongi just suunatud õrnemale, heledamale, kahjustunud nahale ja just päikeseallergiaga, aga ka ohtlike sünnimärkidega ning vähieelses seisundis nahale. Need tooted on spetsiaalselt väljatöötatud aktiinilise keratoosi ja mittemelanoomse nahavähi ennetamiseks.”

Pärast pikalt päikese käes viibimist peaks kindlasti käima jaheda duši all, et nahk jahtuks. Seejärel tuleks kasutada jahutavaid ja nahka rahustavaid tooteid, mida leidub näiteks apteegis.

Kosmeetikakonsultandi soovitused suveks

Talbre sõnul on mõistetav, et päikest pole võimalik täielikult vältida, ja ka D-vitamiini seisukohast on mõõdukas päikese käes viibimine kõigile vajalik. Sellegipoolest tasub päikeseallergia korral tugeva päikesekiirguse käes viibimist vähendada. Abi on ka järgnevatest soovitustest.

• Kasuta päikesekaitsevahendeid, millel on kõrge SPF nii UVA- kui ka UVB-kiirte vastu. Usalda spetsiifilisi päikeseallergia vastaseid päikesekaitsevahendeid kvaliteetsetelt tootemarkidelt, mille tooteid on katsetanud dermatoloogid.
• Päikese käes viibimise korral kanna päikesekaitsevahendit uuesti nahale iga kahe kuni kolme tunni tagant. Ei tohiks unustada, et vesi ehk ujumine võib vähendada toote kaitsevõimet. Samas on olemas ka päikesekaitsetooted, mis on veekindlad – see märgistus on ka tootel olemas.
• Kasuta nahahooldustooteid, mis on mõeldud pealekandmiseks pärast päevitamist ehk naha niisutamiseks. See annab hea komfortse tunde nahale, jahutab ja rahustab ülekuumenenud nahka. Parim on valida tooted, mis sisaldavad harilikku aaloed või pantenooli.
• Päikeselisel hooajal nõrgendavad naha loomulikku kaitsevõimet ka kosmeetilised protseduurid nagu näiteks (keemiline) koorimine või tätoveerimine. Need protseduurid võiks jätta aega, kui UV-kiirgus on madal. Koorimine ja päike ei sobi ka sellepärast kokku, et pigmendilaigud võivad kergemini-kiiremini tekkida.
• Toidulaud peab sisaldama toiduaineid või -lisandeid, milles on rikkalikult kaltsiumi, seleeni, tsinki ja beetakaroteeni.
• Ära unusta nahka niisutada! Ideaalne oleks kasutada harilikku aaloed sisaldavaid niisutavaid tooteid, kuid ka juua piisavas koguses vedelikke.
• Hoidu päikese käes viibimisest hommikul kella üheteistkümnest õhtul kella neljani.
• Päikese käes viibimise aega pikenda aegamisi, et nahk saaks harjuda (sarnaselt nt külmade vannidega harjumisega).
• Vali rõivad, mis kaitsevad sind päikese eest: ideaalsel juhul kanna tumedama värvusega ja mitte väga õhukesest materjalist rõivaid.
• Proovi beetakaroteeni ja E-vitamiini või C-vitamiini sisaldavaid tooteid, mis aitavad nahal kergemini pruunistuda.
• Nahaärrituse vähendamiseks võib kasutada ka veel tsinki sisaldavaid kreeme.
• Ära jää sooja päikese käes magama!

Kui tunned naha punetust või valulikkust, tule päikese käest koheselt ära, joo palju vett ja määri nahka jahutava geeliga.