Täna algas ametlikult sügis ning see tähendab vaid üht: aeg on üle vaadata kodused vitamiinivarud, et organism püsiks algaval külmaperioodil terve ning suudaks haigustekitajatega võidelda. Millised vitamiinid peaksid kindlasti kodus olema, räägib farmatseut Ketter Ross.
Päevad lähevad lühemaks, väsimus on kiirem tulema
Suvi on aeg, mil enamik inimesi võtab välja oma puhkuse, lastel on koolivaheaeg ning üleüldiselt veedame palju aega värskes õhus ja looduses. “Sel ajal meie keha saab puhata, päike ja puhkus tõstavad meie immuunsust,” rääkis ta.
Sügisel lähevad aga hommikud ja õhtud hämaramaks, hakkab pihta töörütm ning pikad koolipäevad. “See kõik mõjutab meie üldist immuunsust, mistõttu võime olla haigustele rohkem vastuvõtlikumad.”
Selleks, et keha uue töörütmiga paremini harjuks ning haigused seda rütmi segama ei hakkaks, võikski Ketteri sõnul teha läbi vitamiinikuuri. “See aitab kehal paremini ette valmistuda intensiivsemateks päevadeks ning vähendada väsimust, mis võib tekkida varajase ärkamise, raskete tööpäevadega,” ütles farmatseut.
Vajalikke vitamiine on mitu
Ent milliseid vitamiine sügisel ikkagi tarvitama asuda? Ketteri sõnul võiks uue töörütmi alguses ning sügise saabudes olla kodustes varudes olemas C- ja D-vitamiin ning tsink.
“D-vitamiini võiks tarvitada kohe sügise algusest, sest päevasel ajal, kui veel päikest on, viibime enamasti tööruumides. C-vitamiin ja tsink omakorda aitavad tugevdada üldist immuunsust ning kergemini haigusperioodid seljatada,” selgitas ta.
Lisaks võib Ketteri hinnangul juurde teha ka vitamiinikuuri näiteks punase päevakübaraga, leedri või kibuvitsamarjadega, kuna ka need aitavad võimalikku haigestumist ära hoida. Siiski on väga oluline roll õigel ehk täisväärtuslikul toitumisel, mis on hea tervise alus.
“Suvel tarvitame palju värskeid vitamiinirikkaid marju, juur- ja puuvilju, mis omakorda tõstavad meie immuunsust. Sügisel tuleks jälgida, et meie toidulaud sisaldab vähemalt pool igapäevasest toidust midagi värsket. Mida rohkem me oma kehale värskeid toiduaineid anname, seda kergemini meie keha saab hakkama selle töörütmiga,” sõnas Ketter.
