Kui juttu tuleb vitamiinidest, räägitakse peamiselt ikka kas D- või C-vitamiini kasulikkusest. Ent millist rolli mängivad inimese organismis B-grupi vitamiinid, räägib BENU veebiapteeker Triin Hirvlaan.
Palju häid omadusi
Hirvlaane sõnul toetavad B-grupi vitamiinid närvisüsteemi tööd ja teatud vererakkude moodustamist ning aitavad kehal energiat saada. “Lisaks on need kasulikud nahale ja silmanägemisele,” lisas ta.
Kui vitamiin B1 ehk tiamiin osaleb süsivesikute, rasvade, aminohapete ja glükoosi metabolismis ehk ainevahetuses ning on oluline närvirakkude ning südamelihaste toimimisele, siis B2 vitamiin ehk riboflaviin ning B3 vitamiin ehk niatsiin toetavad närvisüsteemi tööd ning aitab hoiavad naha tervist. “B2 vitamiin on kasulik ka silmadele,” märkis Hirvlaan.
Pantonteenhape ehk B5 aitab toitained energiaks muuta, et varustada sellega ülejäänud organismi. “Vitamiin B6 toetab närvisüsteemi ning aju normaalset arengut. Biotiin ehk vitamiin B7 või B8 on kasulik juustele, küüntele ja nahale ning aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest,” loetles ta.
Kõige tuntumaks B-grupi vitamiiniks on B9 (B10 või B11) ehk foolhape, mis aitab kaasa punaste vererakkude moodustamisele. “See vitamiin on oluline loote aju ja seljaaju normaalseks arenguks,” sõnas Hirvlaan.
“Vitamiin B12 aitab omakorda hoida närvisüsteemi tervena, kehal energiat saada ning toetab foolhappe toimimist, samuti vajab inimkeha punaste vererakkude tootmiseks just seda vitamiini,” lisas veebiapteeker.
Kus B-vitamiine leidub?
Hirvlaane sõnul saab inimene kõik talle vajalikud B-grupi vitamiinid kätte tervislikust ja mitmekülgsest toidust. “B-grupi vitamiine leidub eelkõige teraviljatoodetes, lihas, kalas, munas, piimatoodetes, seentes, ubades, läätsedes ja teistes kaunviljades, avokaados, juurviljades, näiteks brokkolis, spinatis, kapsas, puuviljades, sealhulgas näiteks tsitrusviljades, banaanis ning seemnetes, pähklites,” loetles veebiapteeker erinevaid toiduaineid.
“Kõik B-grupi vitamiinid on olulised ja kui toitutakse mitmekülgselt, siis tavaliselt saadakse ka vajalik kogus neid vitamiine,” sõnas Hirvlaan ning selgitas, et B-rühma vitamiini puudus põhjustab sageli just väsimust, ärrituvust ja mäluprobleeme.
Ehkki kõik B-grupi vitamiinid on väga tähtsad, on mõned siiski olulisemad kui teised. “Võib välja tuua, et B12 ja foolhape on ühed olulisemad B-rühma vitamiinid. Näiteks vitamiin B12 puudus võib põhjustada aneemiat, meeleolumuutusi, mäluprobleeme, surinat kätes ja jalgades,” selgitas ta.
Vitamiin B9 ehk foolhappe puudulikkust esineb kõige sagedamini rasedatel ja imetavatel emadel, krooniliste seedetraktihaigustega inimestel või kui ollakse rangel dieedil.
“Foolhappe puudusele viitab väsimus, lihaste nõrkus, iiveldus, kõhuvalu, õhupuudus, mäluprobleemid, kipitus- või põletustunne jäsemetes, peavalu,” märkis ta.
Mida tähendab bioaktiivne vitamiin?
Teatud vitamiinide, sealhulgas B-vitamiinide puhul armastatakse sageli rõhutada, et tegemist on bioaktiivsetega. Ent mida see tegelikult tähendab?
“Bioaktiivne vitamiin tähendab lihtsalt seletades seda, et vitamiin on sellises keemilises vormis, mis aitab vitamiinil kiiremini või paremini imenduda ning seetõttu toimida efektiivsemalt, aga mitte alati,” rääkis veebiapteeker.
“Näiteks vitamiin B12 on toidulisandites tsüanokobalamiinina või metüülkobalamiinina. Tsüanokobalamiin on B12 sünteetiline vorm, mis muutub alles kehas metüülkobalamiiniks, mis on vitamiin B12 aktiivne vorm. Samas on leitud, et tsüanokobalamiin võib imenduda sama hästi kui metüülkobalamiin,” selgitas Hirvlaan.
Kuidas B-grupi vitamiine tarvitada?
Triin Hirvlaane sõnul võiks B-rühma vitamiine võtta koos, sest nad aitavad üksteisel kehas toimida. “B-grupi vitamiine võiks manustada siis, kui inimesel on pidev väsimus ja energiapuudus, pingelisem periood ja toidulaud ei ole piisavalt mitmekülgne või kui on teatud tervislik seisund, mis suurendab B- rühma vitamiinide puuduse riski,” rääkis ta.
“Rasedad võiksid kindlasti võtta foolhapet ning need, kes loomseid toiduaineid ei tarbi, võiks võtta juurde B12 vitamiini,” lisas Hirvlaan lõpetuseks.
