Higistamine on normaalne organismi vastus füüsilisele koormusele, stressile ja ka liigsele soojusele. Siiski võib liigsest higistamisest saada suurem probleem, millele on tarvis otsida abi. Mis aitab higistamist leevendada ning kuidas jalgade eest hoolitseda, räägib BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina.

Liigne higistamine võib saada suuremaks probleemiks

Organism võib higistamisega reageerida teatud toitudele (nt alkohol, kuum või vürtsikas toit), aga ka mõnede ravimite kasutamisele (nt antidepressandid, hormonaalsed preparaadid jne). “Samuti on teatud seisundid nagu menopaus, ülekaal või rasedus suurenenud higistamisega seotud,” märkis Karjagina.

Reeglina hakkavad inimesel esimesena higistama käed, jalad ja kaenlaalused. “Üle keha higistamisega võivad olla seotud palavik, menopaus, teatud ravimid ja haigused. Liighigistamine ehk hüperhidroos algab tavaliselt juba noores eas ja süveneb aastatega, vananedes võib probleem mõnevõrra taanduda,” selgitas proviisor.

Ent millal on tarvis higistamisega seoses otsida abi? “Arsti poole võiks pöörduda siis kui higistamine hakkab mõjutama igapäeva- ja sotsiaalelu. Aga ka siis, kui liighigistamist varem ei olnud, muutunud on higi lõhn või lisanduvad teised sümptomid, nt südame pekslemine või põhjendamatu kaalulangus,” loetles ta.

Suvel tuleb kanda sobivaid jalanõusid

Suvel valmistab kõige suuremat peavalu sobivate jalanõude valik, kuna just valede kandmine võib esile kutsuda liigse higistamise ja ebameeldiva lõhna. Siiski mängib jalgade higistamise juures rolli ka pärilikkus. 

“Kuumadel suvepäevadel võib jalanahk higistada isegi lahtiste sandaalide rihmade all. Higistamisega kaasnev niiske nahk põhjustab omakorda hõõrdumisi ja valu. Niiske nahk muutub valgeks ja pehmeks, mis võib suurendada naha vastuvõtlikkust erinevatele bakteri- ja seennakkustele,” rääkis Karjagina.

Kuidas jalgade eest igapäevaselt hoolitseda?

Jalgade higistamise vastu aitab eelkõige korrapärane igapäevahügieen. “Just õige hoolitsemine aitab liigset higistamist piirata,” kinnitas proviisor. Kuid mida selleks täpsemalt teha tuleb?

“Pese jalgu iga päev soojas vees. Samuti võib teha jalavanni ning lisada sellele mere- või jalavannisoola. Liigse higistamise korral võivad olla abiks jalavannid tammekoore ja salveilehtede tõmmistega,” märkis ta.

Pärast pesemist tuleks jalad hoolikalt kuivatada ning mitte unustada sealjuures varbavahesid. “Kindlasti võiks kanda puuvillaseid sokke ning vahetada neid võimalikult tihti,” lisas Karjagina.

Sünteetilistele ja kinnistele jalanõudele võiks eelistada naturaalseid (nt nahast) materjale ning lahtiseid kingi. “Liigset higistamist ja niiskust aitavad piirada erinevad jalgadele mõeldud antiperspirandid, mida saab samuti apteegist,” ütles proviisor.

Ühtlasi on apteegis müügil jaladeodorantkreemid, mis aitavad higilõhna mitmeks päevaks neutraliseerida. “Antud juhul jalad siiski higistavad, kuid ei teki ebameeldivat lõhna,” täpsustas ta. Kindlasti võiks hoolitseda ka oma suviste jalanõude eest. “Erinevad jala- ja kingadeodorandid aitavad kõrvaldada halva lõhna nii jalgadelt kui kingadelt.”

“Seenhaiguste profülaktikaks kasuta antiseptilist jalaspreid, millel on lai fungitsiidne ja bakteritsiidne toime. Sama sprei sobib ka jalanõude desinfitseerimiseks,” soovitas Karjagina lõpetuseks.