10 aastat BENU apteegis töötanud Jekaterina Bober alustas veidi rohkem kui aasta tagasi tööd veebiapteekri rollis. Kui vahel peetakse veebis avanevat vestlusakent ekslikult kõnerobotiks, siis tegelikult ei tea paljud, et veebiapteegis töötavad samasugused erialaspetsialistid nagu tavaapteegis. “Inimene saab alati vastuse oma küsimusele spetsialistilt, kes tunneb ravimite maailma,” kinnitas ta.

Apteegi eriline lõhn võlus

Jekaterina soovis apteekriks saada juba alates lapsepõlvest. “Kunagi enne magamaminekut voodis lamades küsisin ema käest, kelleks ma täiskasvanuna saama peaksin. Ta mõtles veidi ja vastas, et proviisoriks – just proviisoriks, mitte apteekriks. Minu jaoks see sõna oli väga võõras ja ei öelnud mulle esialgu midagi,” meenutas ta. 

Just ema oli see, kes lapsele selgitas, et proviisor ongi apteeker, ning kuna Jekaterinale meeldis apteegi lõhn, sai huvi ja kirg alguse just sellest erilisest aroomist. “Kui sa astud apteeki sisse ja igal pool on puhtuse ja ravimite lõhn – sellest see armastus algas! Kui apteeki sattusin, jälgisin kogu aeg hoole ja huviga apteekrite tööd ja mõtlesin, et äkki kunagi saan ka mina niimoodi apteegi leti taga toimetada,” rääkis ta.

Kuna koolis tundis Jekaterina kõige rohkem huvi just bioloogia ja keemia vastu, polnud erialavalikuga ka vanemaks saades suuri raskusi – lõpueksamite sooritamisel pääses Jekaterina edukalt Tartu Ülikooli proviisoriõppe erialale. “Ülikooli lõpetasin 2013. aastal ning juba apteegipraktika ajal töötasin abitöölisena BENU apteegis. Praktika juhendajaks oli Aime Tolga – vist Eesti kogenuim proviisor, kes jutustas palju apteegi ajaloost ja apteegi varasemast töökorraldusest, mis oli väga põnev,” kirjeldas ta.

Eesmärk on inimest aidata

Tänaseks on proviisor Jekaterina BENU apteegis töötanud 10 aastat. Kui varem leidis ta end rohkem leti tagant, siis veidi rohkem kui aasta on ta olnud veebiapteekri ametis – see tähendab, et kliente nõustatakse kas BENU veebiapteegi vestlusaknas või telefoni teel. Jekaterina sõnul töötab enamik apteekritest kodukontorist ja graafiku alusel – kes ainult nädalavahetusel, kes õhtuti.

“Mina ja veel paar kolleegi käime graafiku alusel kohapeal ehk meil on väike tavaapteek, mille kõrvalruumis on arvutitega kontorilauad,” kirjeldas ta. Veebiapteek on Jekaterina sõnul esimene koht, kust inimene saab ravinõu küsida või ravimi kohta infot pärida. “Praegu on see küsimus eriti aktuaalne, kuna paljudel ravimitel on parasjagu tarneraskused. Seega kasutame kõiki võimalikke infoallikaid, et inimest kiirkorras aidata ja vajalikku infot edastada,” lisas ta.

Samuti on veebiapteegist nõu küsimine mugav lahendus inimestele, kes elavad maakohas ning kelle jaoks asub tavaapteek liiga kaugel. Veebiapteegis saab spetsialistiga rääkida tööpäevadel vahemikus kell 9–21, nädalavahetusel kell 9–17.

Veebiapteegis saab retseptiravimeid osta ja retsepte pikendada

Jekaterina sõnul on retsepti pikendamine veebiapteegis väga populaarne teenus, mille olemasolust paljudel inimestel veel aimu ei ole. “Kui perearstil võib pikendamine võtta aega 1–3 tööpäeva, siis veebiapteegi kaudu on uus retsept valmis maksimaalselt 15 minuti jooksul,” kinnitas proviisor.

Lisaks retseptide pikendamisele saab veebiapteegist retseptiravimeid ka osta – siinkohal tulebki just veebiapteeker inimesele appi. “Pärast vestluse algatamist peab inimene ennast keskkonnas identifitseerima ning alles siis saab apteeker tema retsepte vaadata,” kirjeldas ta.

Ka eakamad inimesed saavad hakkama

Veebiapteekri töö eeliseks võib Jekaterina sõnul pidada selle töö paindlikkust – nimelt võib tööd teha kas mugavalt kodus või kuskil mujal. Küll aga tuleb veebiapteekril seejuures tagada konfidentsiaalsus, et pereliikmed või kõrvalseisvad isikud ei pääseks andmetele ligi ega saaks vaadata, kellega apteeker parasjagu räägib.

Samuti on veebiapteekril sageli rohkem aega ühele kindlale kliendile pühendumiseks. “Näiteks tegeleme tihti ravimite otsimisega ning helistame või kirjutame selleks teistesse apteekidesse. Tavaapteekides tehakse seda ka, kuid pika järjekorra tõttu võib inimene selle aja jooksul lahkuda. Veebiapteegis võib üks apteeker korraga suhelda mitme erineva inimesega,” tõi Jekaterina näite.

Siiski tunneb Jekaterina vahel ka puudust vahetust suhtlusest. “Kui tavaapteegis näed inimeste emotsioone ja saad ka kiiresti reageerida, siis veebiaknas on näha ainult tekst, mille tagant ei näe inimeste tundeid ega emotsioone. Samas sobib mõnele apteekrile just selline suhtlemine palju paremini,” kinnitas ta.

Kuivõrd sõnumite kirjutamine võtab klientidel teinekord pikemalt aega, on Jekaterina täheldanud, et veidi raskem on vahel nõustada eakamaid kliente. “Siiski on eakad inimesed üldjuhul väga tublid ja saavad ilusti hakkama.”

Targem on küsida nõu spetsialistilt

Kõige väljakutsuvam on Jekaterina hinnangul patsiendikeskse nõustamise tagamine. “Apteeker peab aru saama, mida patsient mõtleb või silmas peab – selleks tuleb vajadusel esitada lisaküsimusi. Vahepeal võtab aga kirjutamine kliendil väga palju aega ning ta otsustab poole vestluse pealt lahkuda,” möönas ta.

Vahel muretseb Jekaterina ka selle pärast, kas inimene sai ikka informatsioonist aru ning kuidas ta sellele reageeris. “Vahel juhtub ka nii, et inimene mõtleb, et apteeker vestlusaknas pole reaalne inimene ning temale vastab hoopis robot või tehisintellekt,” lisas ta.

Ehkki netikasutajad kipuvad abi otsima Google’ist, julgustab Jekaterina pöörduma inimesi siiski vastava spetsialisti poole – just veebiapteeker ongi sageli kõige lihtsamini kättesaadavam spetsialist ravimite teemal. “Oleme kiired, nutikad, kliendi jaoks olemas ja kättesaadavad ning saame nõustada inimesi nendele sobivas keskkonnas – kas linnas, maal, ummikus seistes või ühistranspordiga sõites. Inimene saab alati vastuse oma küsimusele spetsialistilt, kes tunneb ravimite maailma,” kinnitas ta.

Kuivõrd just apteek on reeglina esimene koht, kuhu inimene oma murega pöördub, on see ka viimane peatus enne, kui raviga päriselt alustatakse. “Apteekriga kontakt on ülitähtis, kuna sellest sõltub isegi patsiendi ravisoostumus. See kõlab võib-olla banaalselt, aga mulle ja teistele apteekritele meeldib tõepoolest inimesi aidata. Mul on nii hea meel, kui vestluse lõpus on inimene tänulik ja saab oma murele lahenduse. See näitab, et olen õigel kohal ja teen kõik õigesti,” sõnas ta lõpetuseks.