Selleks, et õige abivahend jõuaks õige inimeseni, ei piisa tihti vaid poodi minekust ja ostu sooritamisest. Teinekord läheb sobiva ja toimetulekut toetava abivahendi leidmiseks aega mitu kuud ja sel teekonnal on abiks mitmed spetsialistid. Invarus aitavad lisaks klienditeenindajatele abivahendite valikul, sobivaks kohandamisel ja kasutama õpetamisel ka terapeutide ja tehnikute osakond, kuhu kuuluvad nii tegevus- kui füsioterapeudid ning abivahenditehnikud. Invaru terapeut Kristi Reimann ja tehnik Ragnar Matson räägivad oma tööst klientidega lähemalt. 

Reimann ja Matson on Invarus inimesi abistanud poolteist aastat. Selle aja jooksul on Reimanni poole pöördunud 400 klienti. “See on märkimisväärne arv inimesi. Neid, kes vajavad igapäevaste tegemiste hõlbustamiseks abi, on palju,” tõdeb ta. 

Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab Eestis eelmise aasta 31. detsembri seisuga 116 391 puudega inimest. Just neile ja ka vanemaealistele klientidele tulebki südikas tandem appi. “Meil on väga ainulaadne teenus – kohtume klientidega üle Eesti nende koduses, töö- või õpikeskkonnas ja anname neile personaalset abivahendialast nõu. Meie eesmärk on teha kliendi elu natukenegi lihtsamaks, pakkudes individuaalset nõustamist just seal, kus ta seda kõige rohkem vajab. Lisaks võimaldab see meil mõista klientide vajadusi sügavamalt, võttes arvesse nende igapäevast keskkonda ja tegelikke väljakutseid. Oluline on siinkohal märkida, et spetsialistide konsultatsioon ja kohaletulek on kliendile tasuta,” toonitab Matson. 

Ühegi kliendi juurde ei minda tühjade kätega. Enne visiiti tehakse suhtluse käigus selgeks, millised on kliendi vajadused, et kohtumisele saaks juba kaasa võtta näidisabivahendid, mida kliendiga proovida ja katsetada. “Meil on olemas lai valik abivahendeid, mida saame näidistena kliendi juurde kaasa võtta. Isegi kui me ei tea, mis abivahendit täpselt on vaja, teeme enne tema vajaduse selgeks ja võtame kaasa midagi sarnast, et klient saaks aimu, millest me räägime või mis võiks talle sobida,” selgitab Reimann. 

Invaru esinduse uksest sisse astudes ei kohta abivajaja kohe terapeute ja tehnikuid. Esimeseks kontaktiks on üldiselt Invaru klienditeenindaja. On oluline märkida, et mitte kõik kliendid ei vaja terapeudi ja tehniku abi ja nõu. Invaru abivahendispetsialisti kutsega klienditeenindajad aitavad leida kiired ja pädevad lahendused esmastele vajadustele ning suunavad keerukamate juhtumite korral kliendid edasi terapeutide ja tehnikute juurde. “Meie saame kliendi kohta teavet siis, kui ta vajab standardist erinevat lahendust. See tähendab seda, et pigem jõuavad terapeudi ja tehnikuni need inimesed, kelle vajadusi ei saa lihtsamad abivahendid katta või kes vajavad laialdasemat nõustamist. Siis edastatakse kliendi andmed meile ja seejärel selgitame täpsemalt välja tema vajadused ja lepime kokku esmase kohtumise ,” selgitab Reimann esmast kontakti.

Matson lisab, et tegelikult võib inimesele sobida ka olemasolev standardne abivahend, kuid see lihtsalt tuleb talle sobivaks kohandada. “Mõnikord kohanduste käigus saab algne abivahend hoopis  teistsuguse funktsionaalsuse ja kui vaja, siis tuleb leida ka uus sobivam abivahend.”

Kohandame kasvõi kahest tootest kokku ühe õige 

Näiteks on juhtunud, et on tulnud võtta kaks erinevat toodet ja need omavahel kokku panna. “Oleme võtnud elektrilise ratastooli alusraami ja paigaldanud sellele lapsevankri istme,” toob Matson näite. 

Elektrilistest abivahenditest rääkides lähevad tehniku silmad särama ja ta toob hulga näiteid keerukatest pultidest, mis pole ainult käega juhitavad, vaid mida saab juhtida ka lõuaga või lausa õhuvooluga. “Pultide puhul oleme pidanud mõtlema nii erinevatele juhtimissüsteemidele, nupulahendustele, suurustele, kujudele kui ka nende funktsioonidele, sest arvuti abiga saab neid programmeerida erinevatele vajadustele vastavalt,” selgitab Matson. 

Kui kliendile hakatakse tellima ostuks isiklikku ratastooli, siis ka siin on väga palju erinevaid detaile ja variante, mis tuleb temaga hoolikalt läbi rääkida ja valida sobivaim, näiteks milline jalatoe kaldenurk valida, rataste asetus nii ees kui taga ja muu lisavarustus, mis toetab kliendi asendit ratastoolis.

“Tõsi, üüritavatel abivahenditel on meil teatud piirangud peal, kuhumaani neid saab muuta, aga abivahendeid on olemas imikust vanurini, nii et hätta ei jää keegi,” täpsustab Matson. 

Teenus kehtib ka üüritoodetele

Kuna terapeudi ja tehniku töö käib käsikäes, siis mõeldakse ka kliendile sobilikke ja toimivaid lahendusi välja tihti just koos. “Iga klient on eraldi indiviid, kellega me hakkame vastavalt tema soovidele, vajadustele ja piirangutele tegutsema. Me käime klientide juures koos, kus mina terapeudina jälgin abivajaja füüsilist poolt, võimekust ja seda, milliseid funktsioone oleks vaja toetada, samal ajal tehnik vaatab  tehnilise poole pealt, kuidas ja kas saab abivahendit kohandada inimese vajadustele vastavaks,” räägib Reimann. 

Kohale sõidetakse üle Eesti ja mõnikord minnakse ka mitu korda, kui see peaks vajalik olema, sest klientidel võivad kodus, tööl, koolis või mujal olla erinevad vajadused. Oluline on mainida, et terapeudi ja tehniku visiidi eest eraldi lisatasu maksma ei pea, see on tasuta teenus, mis käib üüri ja ostuprotsessi juurde. 

“Nende käikude jooksul me kaardistame põhimõtteliselt kõik vajadused ära, räägime läbi, käime võib-olla proovimas mitmeid kordi, kuni me selle päris lõpptulemuseni jõuame,” toonitab Matson. Koduvisiitide käigus on terapeudi ja tehniku jaoks oluline veenduda ka selles, et inimene saab soovitud abivahendiga hakkama ehk et abivahendiga pääseks kodus liikuma ja oleks olemas hoiustamiseks sobivad kohad.

Aitavad ka paberimajandusega 

“Me ei ole kiirabi, kes olukorra ruttu lahendab, aga leiame alati lahenduse,” rõhutab Reimann.  Pigem võtab nende töö aega ja kõik algab esimese visiidi planeerimisest. “Kui me kliendi juures ära käime, siis võtab näiteks Ragnaril kohanduste tegemine samuti aega. Samal ajal nõustan mina klienti vajaliku paberimajanduse osas – millised dokumendid ja kellelt on vajalikud riikliku soodustusega abivahendi ostmiseks või üürimiseks – või aitan protsessis, kui kliendil on vajalik taotleda abivahendi osas erisust sotsiaalkindlustusametist. Kõik see võtab aega ja mõnikord võib selleks kuluda mitu kuud, enne kui lõplik abivahend kätte saadakse, kui arvestada siia sisse mitu kohtumist, vajalike dokumentide saamine ja saatmine, abivahendi tellimine ja menetluse läbimine sotsiaalkindlustusametis,” selgitab Reimann.

Ühtegi klienti ära ei unustata

Kui arvate, et kui juba abivahend käes, siis ei ole terapeudi ja tehniku tandemil kliendi juurde enam asja, siis te eksite. “Teatava aja möödudes võtame kliendiga uuesti ühendust ja küsime tagasisidet, kuidas abivahend talle sobib ja kui tuleb välja, et miski vajab kohandamist või parandamist, siis tegeleme sellega,” kinnitab Reimann. 

Seda tehakse paljuski seepärast, et klientide vajadused võivad ajas muutuda ja teinekord selgub, et see, mis alguses sobis, ei pruugi aasta pärast enam teps mitte ideaalne olla ja tuleb hoopis millegi muu vastu välja vahetada või ümber kohandada. 

“Siinkohal on oluline märkida, et kõik Invarust üüritud abivahendid hooldatakse ja remonditakse tasuta. Meie mehaanikud käivad esmaspäevast reedeni üle Eesti ja tagavad, et üüritud abivahendeid saaks murevabalt kasutada. Vajadusel pakume remondi ajaks Invarust soetatud abivahenditele ka asendusabivahendit,” sõnab Matson.

Suurim tänu on õnnelik klient

Reimann ja Matson sõnavad kui ühest suust, et mõlema jaoks on kõige olulisem see, kui klient jääb nende tehtud tööga rahule. “Neid kliente, kes meie abi vajavad, on väga palju. Meil on väga hea koostöö ka mitmete hooldekodude ja lasteasutustega, kes pöörduvad otse meie poole, sest nad teavad, et me tuleme kohale ja vaatame nende hoolealused üle,” tõdeb Reimann. 

Matsoni sõnul on tema jaoks kõige olulisem see, et on kellegi elu lihtsamaks muutnud ja andnud ligipääsu kuskile iseenesestmõistetavasse paika. “Võib-olla positiivseim ja parim tagasiside ongi see, kui mõni lapsevanem, kelle laps pole näiteks tervislikust seisust tulenevalt võimeline istuma, tuleb ja on lihtsalt tänulik, sest ta laps sai eriistme ja saab lõpuks koos teiste pereliikmetega laua taga istuda. Nad ei peagi midagi ütlema, sest see tänulikkus paistab nende silmadest, ma näen, et see muudab nende elu, ja just see on suurim kiitus mulle.”