Diabeedi diagnoosiga inimesel tuleb oma tervist pidevalt jälgida ning kontrollida lisaks veresuhkrule ka teisi tervisenäitajaid. Kui paljude komplikatsioonide või tüsistuste vältimiseks on vajalik teha regulaarseid vereanalüüse, siis nahaprobleemide korral on diabeedist tingitud mured sageli silmaga nähtavad. Milliseid nahaprobleeme võib diabeet põhjustada ning kuidas neid ennetada?

Nahaprobleemid on väga levinud

Nahk on inimese suurim organ. Kuivõrd diabeet mõjutab organismi tervikuna, on nahaprobleemid diabeetikute seas üsna sagedased – seda põhjusel, et diabeedi korral on organism erinevate haigustekitajate suhtes vastuvõtlikum ja tundlikum. Kuna diabeet mõjutab närvide ja veresoonte tööd ja seisundit, pole seetõttu haruldane, et haiguse eripäradest saab osa ka nahk. Nii võib diabeetik saada diagnoosiks näiteks diabeetilise dermatopaatia, mis ei vaja küll ravi, kuid võib tekitada esteetilisi probleeme.

Samuti võib diabeetikut sageli tülitada naha kuivus ja sellest tulenev sügelus, mille puhul on abiks erinevad kreemid, aga ka retseptiravimid. Ühtlasi võib diabeetiku nahk sageli ketendada, läikida või muutuda kollakaks.

Kui nahaprobleemid jäävad õigeaegselt vajaliku tähelepanuta, toob see kaasa suuremaid probleeme nagu bakter- või seennakkused, mis on eriti levinud sõrmede ja varvaste vahel, aga ka kaenlaalustes, nahavoltidel ja intiimpiirkonnas.

Just seepärast on igapäevane nahahooldus diabeedi korral väga asjakohane ja lausa vajalik, et võimalikku ärritust, punetust või põletikku ära hoida. Naha eest hoolitsemine peaks sisaldama nii keha hoolikat pesemist sobivate nahapuhastusvahenditega, aga ka põhjalikku naha kuivatamist, kuna vastasel juhul suurendab niiskus seennakkuste ohtu.

Samuti tuleks igapäevaselt kasutada diabeetiku nahale sobivat niisutavat kreemi, mis aitab kuiva naha sümptomeid taandada ning naha kaitsebarjääri taastada. Eriti suurt tähelepanu vajavad diabeetiku jalad, eesotsas jalatallad, kuna kuiv nahk võib tekitada valulikke kannalõhesid ning viia põletiku väljakujunemiseni.

Miks diabeetik ei pruugi haava või villi tekkimist tunda?

Kuivuse ja nahasügeluse kõrval on diabeetikute seas sagedaseks probleemiks erinevad nahahaavad, villid või sisselõiked. Seejuures tuleb põletikuline haav või vill diabeetikule sageli üllatusena, kuna reeglina annab nahavigastusest märku valu.

Sellel on lihtne põhjus: kuna diabeedi puhul võivad kergesti tekkida närvi- ja veresoontekahjustused, ei täida tunderetseptorid oma tavapärast funktsiooni. Sellised tundlikkuse häired võivad pikema aja jooksul välja kujuneda erinevates naha või limaskesta piirkondades, kuid eriti tihti esineb häirivaid probleeme just labajalgadel. Seetõttu ei pruugi diabeetik tunda valu ka näiteks tulikuumale liivale paljajalu astudes, mistap jääb tekkinud haav või vill õigel hetkel vajaliku tähelepanuta.

Seetõttu on oluline, et jalatsid ja riided oleksid mugavad ja ei hõõruks. Tasub ka kontrollida, et jalatsitesse ei ole sattunud liiva ja muid võõrkehi. 

Tekkinud nahakahjustus paraneb diabeetikul tunduval aeglasemalt kui tervel inimesel. Suur oht on põletiku levimiseks. Seega peaks meditsiinitöötaja poole pöörduma pigem varem ja kasutama tõhusamaid ravimeetodeid.  

On väga oluline, et potentsiaalne närvikahjustus või häire diabeetiku vereringes diagnoositaks võimalikult vara. Seetõttu tuleks käia regulaarselt arstivisiitidel ning jälgida oma tervist, et muutusi õigeaegselt märgata. Just regulaarsed visiidid arsti juurde aitavad vähendada hilisemas elus tekkivaid tüsistusi ning nahal ilmnevaid probleeme.

Diabeedi ohjeldamine on erinevate nahamurede ennetamise seisukohalt üliolulise tähtsusega. Seetõttu on vajalik jälgida veresuhkrut ja oma toitumist ning regulaarselt liikuda: nii tempokas jalutuskäik kui ka võimlemine aitavad vereringe hea seisukorra säilitamisele kaasa. Seega on naha tervise seisukohast oluline, et hoiaksid silma peal nii oma veresuhkrul ja ravil kui ka igapäevastel harjumustel, kuna ravi ja enesehool moodustavad üheskoos ühtse terviku.