Oleme kehakaalult suuremad kui kunagi varem. Nii ka Eestis. Teame, et liigne kaal mõjutab meie füüsilist kui vaimset tervist. Viimaste aastate uurimistööd on toonud selgust nii ülekaalu tekkepõhjuste osas kui lisanud ravivõimalusi, kuid saadud teadmised pole kaalutõusu päriselt siiski peatada suutnud. Miks? Dr Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul puudub sellele täna ühtne ja lihtne seletus.

Rasvumine on krooniline haigus

Pikalt kestnud arutelude tulemusel tunnistati Ameerika meditsiiniliidu (AMA) eestvedamisel rasvumine 2013. aastal krooniliseks, kompleksset lähenemist nõudvaks haiguseks. Kümnend on möödas, kuid mõte rasvumisest kui haigusest tahab ikka veel harjumist. Me räägime kehapositiivsusest, kuid samas on visa kaduma uskumus, et ülekaaluline on lihtsalt ablas, laisk liikuma, iseloomutu või muul moel hoolimatu oma tervise ja välimuse suhtes. Kipume tegema rasvumise teemal kergelt üldistusi. Mõistmata rasvumise tekkepõhjusi on aga võimatu püsivaid  muutusi saavutada. 

Rasvumise põhjused

On juhtumeid, kus kaalu lisandumine on tõepoolest lihtsasti seletatav. Enamjaolt on tegu siiski keeruka süsteemiga, milles oma roll geenidel, ainevahetusel, keskkonnal, psühholoogilistel- kui kultuurilistel teguritel, unel ja toitumis- ning liikumisharjumustel. Seetõttu ei piisagi alati ainult toiduvalikute muutmisest või liikumisaktiivusese suurendamisest, et kaal korda saada. Teinekord on vaja tegeleda esmaselt hoopis stressimaandamise või sassiläinud unerežiimiga ja seejärel saab alles menüü tasakaalustamise käsile võtta.

Rikkis seadistussüsteem

Meie ajus paiknev kaalukontrolli süsteem on seatud nii, et reguleerib ideaalsel juhul kehakaalu kindlaks seatud punkti ümber. Isiklikku kaalupunkti (set-point) mõjutavad faktorid võivad isikuti mõneti erineda, kuid põhimõte on üks: kehakaalu kõrvalekalle sellest seadepunktist kutsub esile toidutarbimise kompenseeriva suurenemise või vähenemise ja energiakulu vastupidises suunas. Kõik selleks, et taastada kehamassi eelmine seadepunkt.

Alati aga süsteem ei tööta ning sellisel juhul seadistatakse kaalu tõustes meie organism justkui uuele töörežiimile, mis hakkab kaitsma saavutatud kaalunumbrit nagu normkaalu. Miks see nii on, pole ühest vastust leidnud. Igal juhul on taoline kõrgenenud kehakaalu seadistuspunkt üheks põhjuseks, miks kaaluredelil laskuda soovides on keha ümberhäälestamine ja saavutatud hoidmine paljude jaoks kordades keerulisem kui vastassuunas liikudes. Me räägimise sellisel juhul metaboolsest ehk ainevahetuslikust rasvumisest. 

Nauding ja isu

Toidu ja söömisega seonduvad elu väikesed rõõmud. Toit ja söömine on nauding. Nauding, mis aga mõned meist orjastab. Võime kontrollida söömisega seonduvaid signaale on inimeseti erinev ja pole sugugi seotud vaid isikliku tahtega. Naudingulist söömist juhib tasustamissüsteem. Aju tasustamissüsteemi talitlushäired võivad tundlikel inimestel põhjustada ülesöömist, mis toob kaasa püsiva kaalutõusu. Sellistel juhtudel saame rääkida “hedoonilisest rasvumisest”. 

Nii võib näiteks mõnd toitu ahvatlevalt kujutav pilt suunata meid sööma isegi siis kui me tegelikult näljased ei ole. Lisaks õhutavad läbi meediakanalite meie isusid toiduga seonduvad varjamatud, aga ka varjatud reklaamid, andes lubaduse kestvaks rahuloluks.

Keskkond ja rasvumine

Eelpool toodule lisaks tuuakse kaaluregulatsiooni olulise tegurina esile keskkonda. Meie organism reageerib küll nii liig väikesele kui kõrgele kehakaalule, kuid kaalukõverale annavad lõpliku suuna meid mõjutavad keskkonnategurid, mitte pelgalt keha füsioloogilised toimemehhanismid. 

Keskkond, mis meie käitumist ja valikuid mõjutab, pole määratud vaid kliimast või kultuurist tingitud toitumise eripäradest. Keskkond on töökollektiiv, kus peetakse heaks tavaks pidada lõunapause. Keskkond on kodu, kus väärtustatakse tervist toetavaid eluviise. Või siis mitte. Elades keskkonnas, mis nõuab vähest pingutust toidu kättesaamiseks, kuid mis on toiduvalikutest üleküllastunud, saame oma hetkeimpulssidega kiiresti kaasa minna. Me loeme hüveks poodide ja söögikohtade rohkust, kust on võimalus kiiresti kaasa haarata tuhandete toodete seast see ahvatlevaim või lasta Wolti rattamehel tuua söögikord endale koju või kontorisse kätte. Me hoiame kokku aega, kuid kas leitud aeg on meie hüveks või hävinguks?

Meil jääb toidukülluses puudu oskustest teha tarku valikuid, et panna kokku oma keha vajadustele vastav toidukorv. Info ja toiduga seonduvate vastakate soovituste paljusus tekitab aga pigem segadust. Lisaks käib tervislike toiduvalikutega sageli kaasas uskumus, et see on kallis ning mitte kõigile kättesaadav. 

Eesmärgiks tervisenäitajate paranemine

Rääkides rasvumise ravist on aastaid peamiseks eesmärkväärtuseks olnud kaalunumbri ja kehamassiindeksi (KMI) langus. Tänaseks on see lähenemine on oma aja ära elanud. Kuigi päris üheselt kokkulepitud eesmärkväärtusi pole kirja pandus, siis keskenduvad pea kõik viimastel aastatel avaldatud erinevad rahvusvahelised ravijuhendid rasvumisega kaasuda võivate haiguste vältimisele ning tervisenäitajate paranemisele, mille tagab efektiivne kaalulangus, vajadusel koos raviga. KMI-st rääkides juhitakse üha enam tähelepanu aga kehakompositsioonile, mitte eraldiseisvalt kaalunumbrile. Seega tuleb kaalumuutuse efektiivsust hinnata läbi tervisenäitajate.

Tervisenäitajate muutmiseks võib kergematel juhtudel piisata juba viieprotsendilisest kaalulangusest, mis parandab maksa, lihaste kui rasvkoe insuliinitundlikkust. Vähendades kaalu veel viie protsendi võrra saame mõjutada põletikumarkerite ning geenide avaldumist. Seega aitab sageli mõõdukast kaalulangusest, et toetada tervist ja tõsta elukvaliteeti. Oluline on, et nende tulemusteni on võimalik jõuda eluviisi korrigeerides. 

Ülekaalu ravi

Kui inimene suudabki iseseisvalt või nõustaja abiga, eluviisi ning toitumist muutes, kaalu langetada, saab pikas perspektiivis probleemiks saavutatu hoidmine. Lisaks ei pruugi tavanõustamine ja eluviisi muutused enam toimida kui KMI väärtused viitavad raskele (KMI ≥35) või suisa morbiidsele rasvumisele (KMI ≥ 40). Ravitulemuste tõhustamiseks ja tervisenäitajate normaliseerimiseks vajavad sellised patsiendid vähemalt 15-protsendilist, aga enamjaolt palju suuremat kaalulangust ning kindlasti pikaajalist tuge, et tulemusteni jõuda ja kaal stabiliseerida. Siin võivad abiks olla ravimid. 

Raske rasvumise korral on võimalikuks lahenduseks aga kaasaegne kaalukirurgia. Millal üht või teist meetodit kasutada ja omavahel kombineerida on arstikunsti osa.

Eduka kaaluravi alus on koostöö

Eduka kaaluravi alus on nõustaja ja nõustatava koostöö. Kehakaalule tähelepanu pööramine on delikaatne teema ning sellest rääkimine peab olema süüdistuste vaba ning mitte peale sunnitud. Naljatlemine või süüdistamine ei aita siin muutustele kaasa. Peale nõustajapoolsete teadmiste ja nõustamisoskuste on vajalik nõustatava soov muuta oma eluviisi ja seeläbi kehakaalu. See on protsess, mis eeldab nõustatavalt aktiivset kohalolu ja tegutsemist. On ootuspärane, et eluviisi muutuste osas otsuseni jõudmine võib võtta aega. Loeb aga iga väiksemgi muutus, millest kujuneb püsiv harjumus.

Samm sammu haaval.