Diabeeti haigestumine on maailmas tõusutrendis ning just diabeet hoiab krooniliste haiguste järjestuses esikohta: 2040. aastaks prognoositakse täiskasvanud elanikkonna hulgas levimuseks 10,4%. Juba praegu on Eestis umbes 70 000 diagnoositud inimest ning see arv ähvardab lähiaastatel veelgi kasvada. Siiski jääb väga suur hulk inimesi õigeaegselt diagnoosimata, kuna sümptomeid ei osata tähele panna ning seetõttu jõutakse arsti juurde juba siis, kui haigusest on tekkinud tõsised tüsistused. Kuidas diabeeti ära tunda ning kuhu pöörduda kahtluse korral?
Mis viitab diabeedile?
Kuigi diabeedi spekter on väga lai, tehakse vahet kahel peamisel diabeedivormil: kui I tüüpi diabeedi puhul toimub insuliini tootvate beetarakkude hävimine, siis II tüüpi diabeedi puhul nõrgeneb organismis insuliini mõju ehk tekib insuliiniresistentsus. Lisaks kahele niinimetatud põhitüübile esineb veel rasedusdiabeet, mille põhjuseks on organismis toimuvad hormonaalsed muutused ja sellest tingitud suurenenud insuliinivajadus. Kuid diabeet võib tekkida ka hormonaalsete funktsioonide häirest, ainevahetushäire või kõhunäärme põletiku tõttu.
Kui Eestis elab ligikaudu 7000 I tüüpi diabeediga diagnoositud inimest, siis II tüüpi diabeeti põeb teadaolevalt üle 60 000 inimese. Just siin peitub haiguse suurim oht: nimelt võib arvata, et umbes sama suur hulk inimesi elab diabeediga, ilma et nad seda ise teaksid. Kui aga haigus jääb õigeaegselt diagnoosimata ning ravi pole piisav, on suurem tõenäosus erinevate tüsistuste tekkeks, mis hilisemat elukvaliteeti väga palju mõjutavad.
Kuid millised sümptomid diabeedile viitavad? Eesti Diabeediliit toob välja diabeedi peamised tunnused:
- Pidev janu ja suukuivus
- Sage urineerimine
- Väsimus/jõuetus
- Pidev nälg
- Ootamatu kaalulangus
- Aeglaselt paranevad haavad
- Korduvad infektsioonid
- Ähmane nägemine
Kui I tüüpi diabeet avaldub mis iganes ajal elu jooksul, siis II tüübi puhul on riskiteguriks just vanus – nimelt tõuseb risk haigestuda II tüüpi diabeeti just alates 40. eluaastast, kuid sellegipoolest on haigestumine tõusmas ka noorukite ja laste seas. II tüüpi diabeedi avaldumise põhjused peituvad sageli inimese elustiilis ja harjumustes.
Nimelt on insuliiniresistentsus tingitud sageli just ebatervislikest toitumisharjumustest ja vähesest liikumisest, mis omakorda põhjustab ülekaalulisust ja rasvumist. Eluviisist ei saa kindlasti mööda vaadata ka I tüüpi diabeedi puhul, kus toitumise, füüsilise aktiivsuse ja insuliinravi koosmõju on hea ravivastuse saamiseks äärmiselt olulise tähtsusega. Siiski nimetatakse just II tüüpi diabeeti põhjusega elustiilihaiguseks, kuid I tüüpi diabeedi puhul pole haigestumist tihtipeale võimalik ette näha ja vältida.
Diagnoosimata või ravita jäänud diabeet põhjustab terviseprobleeme
Kuivõrd diagnoosimata II tüüpi diabeetikute osakaal on kahetsusväärselt suur, võib diagnoosimata jäänud haigus põhjustada terviseprobleeme, mida saanuks õigeaegse sekkumisega vältida. Näiteks on diabeetikutel suurem risk haigestuda erinevatesse südame- ja veresoonkonna haigustesse – et diabeetikute eluiga on keskmisest lühem, on see suuresti tingitud just kardiovaskulaarsete haiguste riskist.
Kuna diabeetikutel esineb rohkem veresoonte lupjumist, põhjustab see infarkti, ajuinsulti või alajäseme arterite umbumist. Ühtlasi kaasneb diabeediga sageli kõrgvererõhutõbi, mis omakorda suurendab südamehaiguste ja neerupuudulikkuse riski. Tähelepanu peab pöörama ka juhtumitele, kus diabeetikute halva kolesterooli (LDL) sisaldus on veres liiga suur ning põhjustab ummistusi veresoontes.
Lisaks kardiovaskulaarsele riskile on diabeetikutel oht haigestuda diabeetilisse nefropaatiasse ehk neeruhaigusesse või diabeetilisse retinopaatiasse ehk silma võrkkesta haigusesse – nii on neerude ja silmade regulaarne kontroll väga olulise tähtsusega, et tekkivat probleemi õigeaegselt avastada.
Ülioluline roll on tervislikul eluviisil
Diabeedi diagnoosimisel muutub veresuhkru taseme regulaarne mõõtmine ülioluliseks komponendiks igapäevaelust – kui selle väärtus püsib eesmärkvahemikus, langeb drastiliselt tõenäosus erinevate diabeediga kaasuvate haiguste ja tüsistuste tekkeks. Täpsem ravi ja selle eesmärgid lepitakse iga patsiendiga individuaalselt kokku, kuid selle saavutamine sõltub suuresti just diabeetikust endast.
Väga suur roll on tervislikul ja mitmekülgsel toitumisel – eeskätt tõuseb esikohale just toidu süsivesikute, rasva ja energia sisalduse hindamine. Seejuures ei saa ära unustada regulaarse liikumise olulisust, mis aitab reguleerida diabeetiku glükoositasakaalu. Kui tõrjuda igapäevaelust välja alkohol ja suitsetamine, on sel diabeetiku tervislikule seisundile väga suur positiivne mõju. Tõhusa kontrolliga on diabeedi diagnoosiga võimalik elada pikka ja täisväärtuslikku elu.
Kui sul on kahtlus diabeedi esinemisele, siis pöördu esimesel võimalusel oma perearsti poole. Regulaarselt võiksid ennast kontrollida lasta kõik üle 45-aastased ülekaalulised inimesed.
