Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvab Eestis ülekaaluliste laste arv, samuti on laste seas järjest rohkem ka rasvunuid. Kuivõrd ülekaalulisus toob endaga kaasa teisi terviseprobleeme, kujutavad ülekilod tugevat ohtu nii lapse kui ka täiskasvanu tervisele. Milliseid tervisemuresid ülekaal endaga kaasa tuua võib ning kuidas nõiaringist välja murda?

Probleem on aktuaalne kogu maailmas

Põhjuseid, miks lapsed ja noored ülekaalulisusega rinda pistavad, ei tule kaugelt otsida – et toitumis- ja liikumisharjumused on viimaste aastakümnete jooksul väga palju muutunud, on lastel järjest parem ligipääs näiteks erinevatele poeriiulitelt ahvatlevatele toiduainetele ja karastusjookidele. Kuna kaloriterohke toit on sageli ka kõrge glükeemilise indeksiga, tuleb toidust või magustatud jookidest saadud energia kulutamiseks proportsionaalselt sama palju ka liikuda.

Paraku on vähesed liikumisharjumused mündi teine pool: kui liikumisharjumused pole piisavad ning kaloriterohke toidu tarbimine püsib, võib esialgu väikesest ülekaalust saada kiiresti probleem, mis vajab tähelepanu. Näiteks selgub Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust, et köögivilju sööb igapäevaselt vaid kolmandik 11–15-aastastest õpilastest.

Samast uuringust järeldub, et ülekaaluliste, sealhulgas rasvunud kooliõpilaste hulk on võrreldes 2018. aastaga märkimisväärselt kasvanud, seda märgatavamalt just poiste seas. Et probleem on aktuaalne kogu maailmas, kujutab ülekaalulisus suurt riski nii elanikkonna tervisele kui ka niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemile.

Ülekaal on terviserisk

Ülekaaluga kaasneb paraku väga palju erinevaid terviseprobleeme ja -riske, mis võivad tugevat mõju avaldada nii lapse kui ka hiljem täiskasvanuikka jõudva inimese elus. Näiteks on ülekaalus lapsel ja täiskasvanul suurem tõenäosus haigestuda 2. tüüpi diabeeti või erinevatesse südame-veresoonkonna haigustesse. Samuti võib vähene liikumine viia lihase- või liigeseprobleemide väljakujunemiseni.

Kuna ülekaal pärsib inimese ainevahetust, võib olla suurem tõenäosus metaboolse sündroomi tekkeks, mis omakorda on tingitud erinevatest, kuid samal ajal esinevatest tervisemuredest. Et metaboolse sündroomi moodustavad suurenenud vereglükoosi tase, kõrgenenud vererõhk, düslipideemia ning ülekaal, on pealtnäha süütutel lisakilodel esialgu nähtamatu, kuid siiski aja jooksul selgemaks muutuv pikaajaline negatiivne mõju.

Seejuures toob ülekaalulisus endaga kaasa ka vaimse tervise probleeme – selle tõttu võib välja kujuneda madal enesehinnang, mis omakorda annab tõuke depressiooni või ärevuse väljakujunemiseks. Kuivõrd liikumine muutub ülekilode tõttu järjest raskemaks, on tegemist justkui nõiaringiga, kus vähene liikumine probleemi veelgi süvendab. Samuti võivad ülekaalulised lapsed kogeda koolikiusamist, millest saadud hingehaavade paranemiseks võib minna pikki aastaid.

Rolli mängivad nii geenid kui ka keskkond

Kuivõrd ülekaalulisuse väljakujunemist mõjutavad erinevad tegurid, nõustuvad eksperdid sageli, et väga suur roll on kodusel keskkonnal ja lapsevanemate eeskujul. Küll aga on värskemad uuringud kinnitanud, et paljud tegurid, mida on seni peetud kodukeskkonna mõjuks, on tegelikult seotud geneetikaga ning avalduvad kodus lihtsalt seetõttu, et vanematel on samasugused geenid.

Seega ei saa ülekaalulisuse puhul alahinnata ka geneetika mõju, mis tähendab, et kui näiteks lapsevanemal on geneetiline eelsoodumus toiduga liialdada, võib see välja lüüa ka järglasel. Lapse vanemaks saades võib geneetika mängida rolli ka toitumis- ja liikumisharjumuste kujunemisel, mistõttu muutub geenide roll väga tähtsaks just täiskasvanuea alguses, kus noorel inimesel tuleb hakata valikuid ise tegema.

Siit järeldub, et ülekaalulisuse puhul on vajalik üle vaadata oma igapäevased harjumused ning muuta kodust keskkonda, vältimaks näiteks kaloriterohke või tervisliku eluviisiga vastuollu minevate toiduainete ja karastusjookide kasuks otsustamist. Lihtsamalt öeldes: kui koju ostetud toiduained toetavad tervist ja eluviisi, peegeldub see suurema tõenäosusega ka inimese kehakaalus ja tervislikus seisundis.

Kuidas hästi toituda ja piisavalt liikuda?

Toitumisharjumuste ülevaatamisel võiks lähtuda näiteks toidupüramiidist, mis annab hea ülevaate, kuidas eestlased võiksid toituda ning kuidas nad seda tegelikult teevad. Üheks sagedasemaks probleemiks on näiteks magusate piimatoodete, snäkkide ja karastusjookide üleküllus, samuti tarbitakse soovituslikust kogusest rohkem lihatooteid. Kui tarbida igapäevaselt rohkem täisteratooteid ning köögi-, kaun- ja puuvilju, on sellel positiivne mõju nii noore kui ka täiskasvanud inimese tervisele.

WHO soovituste järgi peaksid noored liikuma mõõduka kuni tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit päevas. Paraku kinnitab uuring, et sellele soovitusele vastavalt liigub vaid 16% noortest ning liikumise osakaal pole lähiaastatel tõusnud. Kuna just liikumisharjumustel on ülekaalu vältimise seisukohalt ülioluline roll, saab lapsevanem olla suunanäitajaks, kuidas elada aktiivsemat ja täisväärtuslikku elu.

Igasugune kehaline aktiivsus tuleb tervisele kasuks, olgu selleks jalutuskäik kooli või koju, jalgrattasõit, ujumine või lapsele sobiv individuaal- või grupitreening – et liikumisvõimalusi on väga palju erinevaid, leiab igaüks endale sobivaima. Kindlasti võiks üks osa liikumisest toimuda värskes õhus, kuna see annab muu hulgas meeldiva energialaengu, tugevdab lapse tervist ja luid, kasvatab võhma ja tekitab hea enesetunde.

Seega võiksid lapsevanemana mõelda, kuidas saad sina olla toeks lapse tervislike eluviiside toetamisel ja väljakujunemisel. Võib-olla on just jalgsi poodi minemine, lapse kaasamine nädalamenüü koostamisele või ühine jalgrattasõit see, mis sellele kaasa aitab?