Läbi aegade on eri kultuurides juustele omistatud suurt tähelepanu. Juukseid on peetud ilu, tervise ja naiselikkuse ning meeste puhul ka jõukuse ja võimu sümboliks. Toonased müüdid ja uskumused on jäänud minevikku ja igaüks valib ise, kui palju ta moe- ning trendisoovitusi järgib, aga et juuksed torkavad kergesti silma, mõjutab juuste olemasolu ja väljanägemine paratamatult meie enesega rahulolu ka täna.

Õnneks või kurvastuseks ei oma juuksed üldtervise seisukohast otsest elulist tähtsust, küll aga reedavad juuksed meie harjumusi, lisaks on juuste seisundi põhjal võimalik teha järeldusi ka üldtervise kohta. Seega enne kui sõbranna poolt palju kiidetud hooldustooted endalegi soetada plaanid, soovitame veenduda, et need ka sinu juustele parimad on. 

Juuksetüüp, s.o. juuste struktuur, tekstuur, poorsus ja elastsus

Justnagu sobivat nahahooldust valides arvestame oma nahatüübi, -seisundi ja elustiiliga, tuleks ka juuksehoolduse puhul arvestada juuksetüüpi ja juuste seisundit mõjutavaid faktoreid. Seda selleks, et juukseid mitte üle- ega alahooldada, vaid tervete ja kaunitena hoida.  

Juuksed võib tekstuuri järgi liigitada sirgeteks, laines, lokkis ja krussis juusteks. Oma unikaalse juuksetüübi määramiseks tuleb aga arvestada ka selliseid faktoreid nagu juuste struktuur, poorsus ja elastsus. 

Juuste struktuur – mis see on, miks on oluline seda teada ja kuidas ma ise lihtsalt teada saan, milline on minu juuste struktuur?

Struktuurilt ehk juuksekarva paksuse järgi jagatakse juuksed kolme kategooriasse: peened ehk peenekoelised, keskmised ja jämedad. Oma juuksestruktuuri tasub teada, sest just struktuurist sõltub suuresti see, kui hästi soengud juustes püsivad ning milliseid hooldus- ja viimistlustooteid valida. Näiteks alluvad peenema struktuuriga juuksed töötlemisele ja viimistlemisele oluliselt paremini kui jämeda struktuuriga juuksed, aga need on ka kahjustuste suhtes oluliselt vastuvõtlikumad, mistõttu on oluline kasutada kaitset pakkuvaid, samas kergema koostisega tooteid.

Kui kahtled oma juuste struktuuris, siis lihtne viis struktuuri määramiseks on asetada juuksekarv tasasele pinnale ning võrrelda seda õmblusniidiga. Kui juuksed tunduvad niidist peenemad, on sul ilmselt õhukesed juuksed. Kui need on paksemad, siis on tegu jämedakoeliste juustega, ning vahepealse kohta võib öelda keskmise paksusega juuksed.

Lained, lokid, spiraalid või hoopis pulksirged juuksed, ehk et räägime juuste tekstuurist

Oled ehk kuulnud ütlust, et lokid tekivad armastusest. Aga kas tead, et selles on ka terake tõde? Nimelt võib puberteediea, raseduse, rinnaga toitmise või hormonaalsete muutuste tulemusel muutuda ka juuste tekstuur, mis tähendab, et nii mõnestki sirgejuukselisest võib ühel hetkel kaunis lokitar saada. 

On inimlik idealiseerida seda, mida meil pole, või kuidas muidu selgitada seda, et lokikandjad unistavad pulksirgetest juustest, samas kui sirgete juuste omanikud näevad kurja vaeva, et oma juustele natukenegi volüümi lisada. 

Olgu sellega kuidas on, alustuseks tasub oma juukseid tunda. Kui otsid lihtsat viisi, et hinnata oma juuste tekstuuri, lase pestud juustel kuivada, ilma et kasutaksid hooldustooteid, fööni jm abivahendeid. Juuksed on ilmselgelt sirge tekstuuriga, kui need on kuivanult ilma vähimagi kumeruse ja lokita; kui juuksed kuivavad aga kergelt S-kujuliseks, on tegu laines juustega. Lokkis juuste puhul tulevad kuivades esile vetruvad rõngad, samas kui krussis juuksed hoiavad tihedate spiraalidena, on kohati siksakilised ja tõmbuvad võrreldes märgade juustega oluliselt kokku. Muuseas, just krussis juuksed on vastupidiselt sagedasele eksiarvamusele eriti haprad ning vajavad suisa spetsiaalset hoolt, et hoida ära nende murdumist.

Juuste poorsus ehk juuksekarva niiskuse imamisvõime

Olgu juuksed peenekoelised või paksud, sirged või lokkis, poorsus on midagi, millega igaüks, kes terveid ja tugevaid juukseid soovib, lihtsalt peab arvestama. Juuste poorsus mõjutab juukse võimet imada ehk absorbeerida ja säilitada niiskust. 

Juukseid kahjustuste eest kaitsev juuksekarva välimine kiht (ehk kutiikul) koosneb üksteise peal asuvatest soomustest, mis vee või keemiliste vahenditega kokkupuutel avanevad servadest ja võimaldavad vedelikul sellest kihist läbi tungida, et siis kuivades taas sulguda. 

Kui soomuskiht on terve, on juuksed tugevad ja katsudes siledad. Kui juuksed on katsudes karedad, kuivad ja kipuvad katkema, on see märk kõrge poorsusega (keemiliselt) kahjustatud, näiteks blondeeritud juustest. Sel juhul võiks juuste niiskustaseme taastamiseks ning uute kahjustuste vältimiseks kasutada niisutavaid juuksemaske, õlisid ja juustesse jäetavaid hooldusvahendeid ning vältida võiks kuum- ja karmi keemilist töötlemist, kuna need võivad süvendada kuivust ja sel viisil soodustada juuste murdumist. 

Madala poorsusega juuksed on siledad ja läikivad ning harva kahused, vastupidiselt kõrge poorsusega juustele hoiavad need niiskust väga hästi, aga mureks on see, et kuna juuste soomuskiht on suletud, siis nad ka hülgavad niiskust ja vajalikke toimeaineid. Selleks, et vältida hooldusvahendite kogunemist juustele, on soovitatav madala poorsusega juukseid pesta kuumema veega, nii aitad kaasa soomuste avanemisele. Tooteid võiks kanda märgadele või poolkuivadele juustele ning juuste raskeks muutumise ja ülehooldamise vältimiseks eelista kergemaid tooteid.

Oma juuste poorsuse testimiseks võta salk juukseid ning pane veekaussi: kui juuksed vajuvad põhja, siis on juustel kõrge poorsus (need imavad kogu niiskuse endasse), kui salk jääb veepinnale hõljuma, siis on juuksed madala poorsusega.

Juuste elastsus, mida see tähendab ja millest see sõltub?

Juuksetüüpide teema terviklikuks mõistmiseks ei saa üle ega ümber juuste elastsusest. Elastsus on justkui juuste tervise indikaator, sest see näitab juuste võimet venida ja seejärel taastada oma algne kuju ilma murdumata. Mida elastsemad on juuksed, seda paremad näevad need välja ja seda lihtsam on neid käsitseda.

Et seda mõista, vaatame korraks juukse sisse. 90% kogu juukse massist moodustab korteks ehk juukse kiuline keskosa (kiudkiht). Just kiudkihi struktuurist oleneb juuksekarva tugevus ja elastsus, seega tasub teada, et nii värvimine, keemiline lokk ja sirgendamine kui kõik teised juuste püsivaid muutuseid loovad protseduurid toimuvad korteksis.

Madala elastsusega juuksed on aga rabedad ja kalduvad katkema, sellistesse juustesse on raske teha nii soenguid kui keemilist töötlust, sest tulemus ei ole püsiv. 

Juuste elastsuse hindamiseks võta paarist karvast koosnev märg juuksesalk, hoia seda keskelt või peanaha lähedalt, et takistada juuste juurest tõmbamist ning venita õrnalt juukseid. Kui juuksed ei võta peale venitamist tagasi oma algset vormi või murduvad, siis on nende elastsus madal, aga kui tõmbuvad tagasi oma loomulikku vormi, siis on juuksed elastsed. 

Loodetavasti pakkus eelnev lugemine sulle uut ja huvitavat infot ning põnevaid ahhaa momente, misjärel vaatad oma juukseid nüüdsest uue pilguga ja oskad teha teadlikumaid valikuid. 

PS! Kui sa seda veel ei teinud, siis soovitame, et tee kindlasti ära ka kõik need testid! 

Kas tead?

– Juuste koostises on ~80% keratiinvalku, 10–15% vett ja 5–10% muid aineid nagu pigmendid, mineraalid ja rasvad.
– Üksiku juuksekarva paksus on umbes sama suur nagu pliiatsiga tehtud punkt.
– Keskmiselt on inimesel peas 100,000 kuni 150,000 juuksekarva.
– Juuksekarv kasvab kuu ajaga umbes 1,25 sentimeetrit. 
– Juustes sisalduv info võimaldab öelda, milliseid ravimeid on tarvitatud ja mis seisus on tervis.
– Vanusega lüheneb juukse kasvufaasi pikkus, mistõttu juuksekasv aeglustub.
– Juukseid kaitsevad sind talvel külma ja suvel kuuma eest.
– Märjad juuksed venivad kuni 50% ja tõmbuvad pärast tagasi normaalsesse olekusse.
– Kuivad juuksed on võimelised venima viiendiku oma pikkusest.

Leia sobivad juuksehooldustooted salonshop.ee

Postitus ilmus koostöös juuksurikool.ee