Stebby heaolublogi

Jalahooldusspetsialist: pediküüris peaks käima vanusest ja soost olenemata – minu noorim klient on olnud kahekuine beebi

Pediküüri liigitatakse pahatihti mõttetuks luksuseks, kuid nii see tegelikult muidugi ei ole.Foto: Shutterstock

Pediküüri peamine eesmärk ei ole sugugi ainult varbaküüntele kena värvi peale saamine, vaid hoopis terved jalad. See viimane – jalgade tervis nimelt –  on valdkond, millesse suur osa meist saaks paremini suhtuda.

Maria Suits Jalaravistuudiost ütleb, et pediküürija külastamisele tasuks mõelda ka meestel, sest just nemad teevad sageli töid, mis jalgu üleliia ei hellita ning märgib, et tema kõige noorem klient on olnud vaid kahekuune beebi.

Jalad peavad meid kandma läbi elu

Pediküüri liigitatakse pahatihti mõttetuks luksuseks, kuid nii see tegelikult muidugi ei ole. Maria Suits Jalaravistuudiost nendib, et ega ühelgi inimesel ole kohustust pediküüris käia, küll aga tasub arvestada, et jalad peavad meid kandma läbi elu ja seega on soe soovitus seda vähemalt korra elus siiski teha. 

“Seda võiks teha, et saada nõuandeid ja ettepanekuid, mida tuleb koduses jalahoolduses silmas pidada, kui sageli ja palju näiteks raspeldada, missuguseid hooldustooteid jalgadel kasutada ja kuidas probleemseid kohti paremini hooldada,” selgitab ta ning lisab, et näiteks kehakreemid ja -õlid ei täida jalgade puhul soovitud eesmärki ja seetõttu tuleks kasutada siiski spetsiaalseid vahendeid.

Kes aga pediküüris käia tahab, kuid ei ole soovi või võimalust salongi regulaarselt külastada, sellele piisab Maria sõnul ka korrast-paarist aastas. Eelduseks on siis aga see, et inimene siiski ise igapäevaselt oma jalgade eest korralikult hoolt kannab, neid kreemitab ja küüsi õlitab. Kui jalad on n-ö probleemivabad ning inimene ise hoolas, ei olegi vaja sagedamini jalahooldusspetsialisti juures käia.

Aja jalahoolduse külastamiseks saad broneerida Stebby keskkonnas SIIN.

Valehäbi tuleb unustada – ka meestel!

Teine eksiarvamus pediküüri kohta on, et see on rohkem naistevärk ja tähendab eelkõige kreemitamist ning lakkimist. Maria Suits kinnitab, et nii see sugugi ei ole ja soovitab, et mehed peaksid valehäbist ja eelarvamustest üle saama ning tee jalahooldusesse julgemalt ette võtma. 

“Ega naha paksenemine või jalg üldse ei küsi, kas oled mees või naine, probleemid tekivad ikka mõlemast soost isikutel. Ja nagu öeldud – kuna jalad peavad meid terve elu kandma, siis nende eest tuleb hoolitseda nii meestel kui ka naistel,” põhjendab ta. 

Maria sõnul tuleb Jalaravistuudios siiski üha rohkem ette seda, et pere naispool helistab, broneerib teenuse, mees tuleb kohale, naudib ning teatab lõpetuseks, et poleks uskunudki, et pediküür nii hea asi on ning jääb edaspidigi jalahooldust külastama. “Meie klientuurist on tegelikult lausa pea pool juba mehed,” avaldab ta. 

Maria sõnul on meeste sagedasem probleem see, et nende tallanahad on väga kõvad. Ja üsna tüüpiline on ka, et turvajalanõusid kandvatel ehitajatel või jalgadel seismist nõudva töö tegijatel esineb mitmesuguseid probleeme. “Sellistel puhkudel siiski ei olda kahjuks just üleliia altid abi paluma, kuigi võiks. Saame aidata sageli üsna lihtsasti,” sõnab ta. 

Noorim klient kahekuine beebi

Maria Suits kinnitab, et ükskõik, missuguses seisukorras jalad on või mis mure piinab, hirmust ja valehäbist tuleks üle saada. “Vähemalt meie oma kabinetis halvustavat suhtumist ei luba ja seda ei tohi olla kusagil,” rahustab ta.

Maria sõnul on iga jalahooldusspetsialist oma praktika jooksul puutunud kokku erinevate väiksemate ja suuremate muredega ning on olemas just selleks, et aidata. 

“Minu kõige noorem klient on muuseas olnud kahekuune beebi, kellel oli sissekasvanud varbaküüs. Titale oli protseduur küll veidi valulik, kuid õnneks oli see kergesti lahendatav probleem,” jagab Maria kogemust. Ta lisab, et ei vanuse alam- ega ülempiiri jalahooldusele seatud pole ning et Jalaravi stuudios on abi otsimas käinud ka peaaegu saja-aastaseid. 

“Vahet pole, mis laadi jalaprobleemiga on tegemist, alati võib spetsialisti poole pöörduda. Kui me ise abistada ei saa, anname nõu, kas pöörduda tuleks näiteks hoopis nahaarsti või kirurgi vastuvõtule,” julgustab ta. 

Konnasilm või soolatüügas?

Maria Suits toob välja, et üsna tihti kiputakse segi ajama konnasilma ja soolatüügast.  Ta rõhutab, et kuna ravivõtted on nende puhul erinevad, siis pigem võiks enne ravima asumist jalahooldusspetsialistil lasta probleemse koha üle vaadata. 

“Tavaliselt minnakse konnasilma või soolatüüka puhul abi järele apteeki. Kõige sagedamini antakse sealt plaaster, kuid kuna see sisaldab ka happeid, tuleb seda tegelikult osata väga hästi ja täpselt paika panna. Pahatihti see kodus ei õnnestu ning siis näeme, et plaaster on söövitanud hoopis tervet nahka, probleemne koht aga on jäänud puutumata,” viitab Maria ühele tihti esinevale ohuolukorrale. 

Ta toob välja, et näeb oma igapäevatöös palju ka sissekasvanud küüsi, mida on püütud omal käel ravida. “Kodus lõigatakse näiteks valulikud nurgad ära, aga mingil hetkel hakkavad need sügavalt sisse kasvama, sest nurka kätte ei saa ja siis läheb üpris pikalt aega, et saaksime küüne korda. Õnneks on olemas erinevaid vahendeid, näiteks klambrid, millega saame sel puhul aidata,” kinnitab Maria. 

Ta soovitab ka, et kui on otsustatud endale aeg broneerida, tasub seda tehes mainida ka mis murega on tegemist. Kõik spetsialistid näiteks ei tegele sissekasvanud küüntega ja vajadusel oskab teenindaja siis soovitada spetsialisti ja teab arvestada ka võimaliku ajakuluga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.