Kui öelda sõna “päevik”, siis mis sulle esimesena pähe turgatab? Igapäevane abivahend või nuhtlus kooliajast? Päevikud on viimaste aastatega jälle üha rohkem populaarsust kogunud, kuid mitte enam asjade meeles pidamiseks, vaid endaga töötamiseks.
Üks eesmärk selleks võib olla täpsemalt enda emotsioonide mõistmiseks, motivatsiooni kogumiseks, rahustamiseks ja enda heaoluga tegelemiseks. Kui sa veel ei ole proovinud oma mõtteid kirja panna, siis ehk aitavad need näpunäited ja seletused tegema esimesi samme selle suunas, kuna vaimse tervisega tegelemine ei tähenda vaid abi ja nõu otsimist inimeselt, vaid vastused võivad tulla ka sinu enda seest need lihtsalt välja kirjutades, vähendades stressi, depressiooni ja ärevust.
Kui tunned, et vajad aga professionaalset abi, siis Stebbyst leiad nõustamist vaimsele tervisele, toitumisele, treenimisele ja kõigele muule SIIT.
Emotsioonide mõistmine läbi kirjutamise
Igapäevaste emotsioonide kirjutamine päevikusse annab turvalise ruumi oma tunnete tunnistamiseks ja parimal juhul ka omaksvõtmiseks. Kuna möödunud aastate pandeemia vallandas paljudes laialdase ärevuse ja ebakindluse, hakati leidma lohutust oma mõtete ja tunnete paberil kirjutamisest.
Erinevalt emotsioonide endasse kuhjumisest, mis võib põhjustada stressi ja ärevust, pakub päeviku pidamine kasvõi nende emotsioonide välja laskmist. Kui sealt tekib edasi ka arusaam, miks need sellised on, siis on päeviku pidamine juba mitmekordselt end ära tasumas.
Rahustav ja motiveeriv toime
Oma digitaalsesse või päris päevikusse kirjutamine mõjub vaimule ja kehale rahustavalt. Emotsioone paberile kandes kogetakse tihti kergendustunnet, mis vähendab stressi ja ärevust igapäevaelus
Veelgi enam, varasemate sissekannete analüüs võib olla meeldetuletus sisemise kasvu, saavutuste ja vaimse vastupidavuse suurenemise kohta, motiveerides seeläbi astuma uusi samme, kuna raskem ja keerulisem aeg on juba olnud möödas.
Päeviku pidamine ei tähenda vaid kirjutamist
Lisaks kirjutamisele saab vägagi edukalt väljendada oma mõtteid ja tundeid läbi kritselduste ja joonistuste. Selleks ei pea oskama joonistada, et end loovalt väljendada. Päeviku pidamisel kombineeritakse sageli kirjatükke väikeste visandite ja muude illustratsioonidega, et anda kirjeldustele jõudu juurde.
Joonistamine on mõne jaoks ka ainus emotsioonide avaldamise viis – see on samuti suhtluskanal ja kommunikatsiooni teistega, kuid eelkõige sisemise minaga.
Emotsionaalse teadlikkuse suurendamine
Emotsionaalne päeviku pidamine hõlbustab oma emotsionaalsete mustrite ja käivitajate sügavamat mõistmist, edendades samal ajal emotsionaalset intelligentsust. Oma igapäevaseid sissekandeid analüüsides tuvastad lõpuks korduvaid emotsioone, võimaldades välja töötada toimetulekumehhanisme, et nendega iga kord üha paremini toime tulla.
See ei pea olema vaid toimetulek negatiivsete emotsioonidega, vaid võib õpetada sulle ka positiivseid külgi enda kohta, mis sind tegelikult õnnelikuks teevad, et saaksid alati mööda seda rada minnes õnnelikum olla.
Päevik ei pea olema vaid emotsioonidest
Lisaks emotsionaalsele väljendusele peetakse päevikuid ka paljudel teistel põhjustel ja eesmärkidel. Näiteks unepäevik, et leida enda hea une rutiinid, treeningpäevik oma edusammude nägemiseks ja tulevikuplaanide planeerimiseks ning ka reisipäevik mälestuste kogumiseks.
Päevikut võib pidada ükskõik mille kohta ning see ei pea täitma kindlat eesmärki – see võib olla sinu kaaslane ja ajaviide või hoopis hobi ja tugi.
Näpunäiteid päeviku pidamisega alustamiseks
- Vali enda jaoks õige päevik. See tähendab, et leia endale sobiv paik ja viis tunnete ning mõtete kirjeldamiseks. On olemas juba juhistega päevikuid emotsioonide kirjeldamiseks, kuid seda kõike on võimalik teha ka täiesti traditsioonilisse märkmikku või näiteks telefoniäppe ja digitaalseid lahendusi kasutades. Üha rohkem alustatakse päeviku pidamist ka avalikult sotsiaalmeedias.
- Sea rutiin. Loo endale rutiin, mida sa suudad päeviku pidamiseks hoida. Olgu selleks kolm lauset igal hommikul tulevase päeva jaoks või pühapäeviti 15-minutiline hetk, et kokku võtta eelmise nädala emotsioonid ja tegevused. Koos rutiiniga tekib ka arusaam, kas päevik on sinu jaoks loomulik osa, kui palju see sulle juurde annab, millest soovid kirjutada ning mida kõike kogutud infoga teha saab.
- Kirjuta piirideta. Lase vajadusel kõik endast välja, ära loo piiranguid ning püsi oma mõtetes vaba. Loomulik mõtete voolamine ei pruugi paberil midagi reaalset tähendada, kuid pikas perspektiivis võib see kõik olla osa tervikust või emotsioonist, mida mõistad hiljem.
- Sega sõnu ja kunsti. Nagu juba mainitud, siis lisa kirjalikule väljendusele ka joonistusi, kritseldusi ja kujundeid. Ehk ongi see sinu õige väljendamise vorm?
- Võta aega õppimiseks. Mõtiskle oma varasemate sissekannete üle ja kasuta neid enda sisemiseks kasvuks ära. Mõistmine ei pea tulema kohe, kuid kordamine ja uuesti lugemine tuletab meelde, kuidas toimisid sarnastes olukordades varasemalt.
- Leia eesmärke. Kui lihtsalt kirjeldamine ei ole sinule või on end ammendanud, siis alusta igat kirjutamist mõne eesmärgiga. Eesmärgiks saab olla näiteks kindlasse emotsiooni sukelduda, analüüsida mõnda tekkinud olukorda päevas või esitada endale väljakutse.
- Otsi positiivset. Päevikusse ei pea lisama vaid probleeme ja negatiivseid tundeid. Tänulikkuse väljendamine läbi selle kirjeldamise on hea viis näha positiivseid detaile elus.
- Päevik saab olla tugi. Kaalu oma päeviku sisu mõningast jagamist ustava kaaslase või terapeudiga, et leida üheskoos veelgi rohkem võimalusi enese kasvamiseks ja paranemiseks.
- Kannatlikkus on võti. Jäta meelde, et päeviku pidamine on protsess, mille eeliste täielikuks ilmnemiseks võib kuluda aega. Naudi seda teekonda ning ära oota koheseid tulemusi – need tulevad loomulikult ja õigel hetkel.
Vajadusel leiad professionaalse abi SIIT. Vaata ka üle 8500 erineva võimaluse oma heaolu edendamiseks Stebbyst SIIT.
