Igaühel tuleb ette kiireid aegu, mil tähelepanu ja hoolt vajavad korraga nii töö, lähedased kui ka inimene ise. Selline aeg on sageli näiteks jõuluperiood, ühised sünnipäevad või alati samale ajale planeeritud perereis. Kuna kogu trall võib kesta päevi ja lausa nädalaid, võib pinge all murdumine olla üsna tõenäoline.

Kuidas tulla üha suuremana näiva ärevuse ning sees näriva stressiga toime nii, et sina ise ning inimesed su ümber sellest võimalikult vähe mõjutatud oleksid ning ärritust täis hetki oleks vähem? 

Psühholoog Anna Helena Ursula Malkovskaja tõdeb, et näiteks aasta lõpp, pühadeaeg, aga ka muud olulised tähtpäevad seostuvad esmapilgul tihti rahu ja õnnelike emotsioonidega. Siiski võivad need olla paljude jaoks hoopis stressirohked: tekitada üksinduse tunnet, valu ja ärevust.

Need on ajad, kus tihtipeale seatakse endale väga kõrged standardid, millele võib olla väga keeruline vastata. Ootused on suured sageli nii kinkide, kodu kaunistamise kui ka kogu pere koos olemise osas, rääkimata laua katmisest ja ka sellest, mis tundeid arvatakse, et peab tähtpäevade ajal üldse tundma. “Just see võib olla üks põhjustest, miks tuntakse rohkem stressi, kui rõõmu,” sõnab Malkovskaja. 

Miks purskavad emotsioonid  välja pingelistes olukordades?

Uuringute kohaselt blokeerib pidev stress, sealjuures magamatus, juurdepääsu aju osale, mille abil me oleme muidu paindlikud, tolerantsed ning empaatiavõimelised.

Aju läheb n-ö ellujäämise tasemele: igaks juhuks tundub kõik ohtlikum kui muidu – ka naeratav kolleeg või pereliige tahab kindlasti midagi, mitte ei naerata niisama. Kui see juhtub, siis võivad ka täiskasvanud käituda nagu lapsed, kes ei saa oma soovitut ning probleemidega toimetulek halveneb.  

Mida teha, et murdumist vältida?

Malkovskaja esimene soovitus on enda eest hoolitseda, sõltumata, kas on tähtpäev või ei. Eriti oluliseks on magada, süüa, juua vett ja liigutada.

“Kui baasvajadused on täidetud, on juba eos palju lihtsam keerulistes olukordades toime tulla,” innustab ta.

Üks viis murdumise vältimiseks, lisaks oma põhivajaduste eest hoolitsemisele, on mõelda juba enne seda, kui kõik üle pea kasvab, et mis on olukorra olulisim väärtus. Näiteks sünnipäevade puhul: kas need on kingid, perega koos veedetud aeg või midagi hoopis muud.

“Usun, et iga inimene võib enda seest leida veidi erineva vastuse. See vastus saab olla aga meie kompassiks. Kui enda sisse vaadates on näha, et see väärtus on näiteks õnnetunne, siis saab mõelda, mida teha ja mida mitte, et seda väärtust hoida,” nendib ta.

Nii saame Malkovskaja sõnul palju stressi tegelikult ära hoida. Kui ka juhtub midagi, mis ei lase enda väärtust hoida, näiteks tuline vaidlus perekondlikul sünnipäeval, siis kinnita endale, et see on mööduv ning võta sisemiselt ette sammud, et enda väärtuse juurde tagasi tulla. Selleks võib olla ka vaid klaasi vee joomine või teise tuppa minek.

Teine soovitus on samuti tegutsemiseks juba ennetavalt ehk sel ajal, kui miski veel peapeale ei ole pöördunud. “Hea on teha endale nimekiri kõikidest nendest asjadest, mis sind aitavad ja toetavad. Sinna võivad kirja sada ka väga väikesed asjad, nagu “vaatan aknast välja ja hingan”. See list on nagu väike tööriistakast, kust siis igal hetkel saab lugeda ja meelde tuletada, mida enda heaks teha,” julgustab Malkovskaja.

Malkovskaja sõnul võib sageli abi olla kas või lihtsast hingamisharjutusest. Hinga sisse ja loe kolmeni. Hoia õhku enda sees ja loe uuesti kolmeni. Seejärel hinga välja ja korda harjutust kolm korda, et oma ajule rahunemiseks aega anda.

Miks see töötab? Kui mõtleme oma keha automaatsetele stressireaktsioonidele, mille eesmärk on meid elus hoida, siis nende reaktsioonide tulemusel muutub meie hingamine kiireks. Vaja on palju hapnikku, sest keha valmistub kas võitlemiseks või põgenemiseks. Kui anda endale teadlikult aega hingata sügavalt ja rahulikult, saab sellega ajule ja kehale märku anda, et reaktsioonid ei ole hetkel vajalikud.

Kui stressis pole sina, vaid keegi teine

Kui sinu lähikonnast on keegi stressis või ärevil, siis saad ka sina tema heaks midagi teha ning võimalusel ohtu juba maandada.

“Kui näed, et keegi on stressis või ärevil, siis esimene asi, mida saame teha, on seda märgata ja abivajajale läheneda. Seejärel anna mõista, et oled valmis muret kuulama. Kui tegemist on millegi sellisega, millega saad aidata, siis ole valmis seda tegema,” suunab Malkovskaja.

Ta rõhutab, et oluline on mõista ka seda, et kui ei ole midagi, millega saad lähedast aidata, siis ka juba abi pakkumine on märk toetamisest.

Malkovskaja toonitab, et vältida tasub selliseid sõnumeid, mis tühistavad inimese mure. Näiteks stiilis “ära hakka praegu” ja “ei ole hullu, rõõmusta, praegu on ju tore aeg”.

“Meie eesmärk ei pea olema otseselt inimese tuju tõstmine, kuid kui päriselt inimest kuulata, siis on suur tõenäosus, et ta tuju ka tõuseb. Isegi kui seda kohe silmaga näha ei ole,” lisab ta.

Kuidas säilitada rahu?

Et sinu silmis välguks keerulisel ajal üha vähem punast, jagame mõned universaalsed soovitused, kuidas jääda kriisisituatsioonis võimalikult rahulikuks.

• Enne teise inimese peale ärritumist mõtle sellele, et n-ö vastaspool üritab anda oma parimat. Keegi ei taha tegelikult pinge all murduda, kuid selliseid asju juhtub. Kuigi asjad ei pruugi kodus või tööl sinu soovitud teed minna, proovi teisi mõista ning rahusta esialgu ennast. Mured mööduvad enamasti nii kiiremini ning äkki isegi sinust sõltumata.
• Ole huvitatud. See tähendab, et ära eelda ega ennusta, milles võib probleem olla, vaid ürita kõigele jälile saada avatud küsimustega. Ehk näevad mõlemad osapooled tonti seal, kus seda ei ole ning tegu on vaid tühise murega.
• Harjuta aktiivset kuulamist. Aktiivse kuulamise üks osa on näiteks peegeldamine, kus sa täpsustad või kinnitad teisele poolele temalt kuuldut oma sõnadega. See annab mõlemale poolele parema selguse ning kinnitab teisele poolele, et sa kuulad teda. Nii võib mõnigi arusaamatus ära jääda.
• Liigu ja ole aktiivne. Paljusid aitab enda mõtete korrastamiseks või emotsioonide rahustamiseks vaid üks jalutuskäik või kerge treening. Muredega tuppa kinni jäämine võib seda kõike süvendada ning ei aita lahendusteni. 
• Hoia inimestega kontakti. Võta ühendust nendega, kellega suheldes tunned end hästi ja koduselt. Selleks võib olla keegi perekonnast, tuttav või isegi keegi teisel pool maakera. Oluline on, et sa ei jääks oma ärritavatesse mõtetesse kinni ja leiaksid teisigi tegevusi. 
• Vajadusel otsi abi. Probleemidele lahenduse otsimises pole midagi halba. Kui tunned, et sa ise ei suuda enda mõtteid ega ärevust kontrollida, võta ühendust spetsialistiga. 
• Leia päevas puhkehetk, kus saad teha teha midagi enda jaoks ning mõtte välja lülitada. See on hea võimalus raamatu lugemiseks, mõne hobiga alustamiseks või lihtsalt lõõgastumiseks.