Kas oled tundnud, kuidas seatud eesmärgid libisevad käest või motivatsioon kaob poolel teel? Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, kuid spordipsühholoog ja coach Jorgen Matsi sõnul ei pruugi asi olla üldsegi sõnas “motivatsioon” või eesmärgi olulisuses, vaid sammudes, kuidas endale teekonda eesmärkideni lahti mõtestada. Mõnikord ehk küsida endalt rohkem isegi “miks?” küsimust. 

Meeste tervise kuul käis Stebby “Samm-sammult heaoluni!” taskuhäälingus vestlemas coach, spordipsühholoog ja võitlussporditreener Jorgen Matsi meeste tervisest, eesmärkide seadmisest ning võitlusspordi ägedusest. 

Kuula kogu episoodi Spotifys või RSS.com.

“Miks?” küsimus annab suuna

Abstraktsed hädaohud tulevikus ei pane inimesi liigutama. Kui hoiatada, et nikotiini või alkoholi tarvitamise tõttu võib midagi 20 aasta pärast juhtuda, siis see tundub piisavalt kauge, et mitte sellele hoiatusele tähelepanu pöörata. Eesmärk peaks olema Matsi sõnul tuua tuleviku mina endale lähemale, kasutada seda tõukejõuna, miks ma tahan olla näiteks tervislikum inimene.

Kui me saame liikumise või toitumise siduda millegi muuga, mis meile on olemuslikult oluline, aitab see asju paremini perspektiivi panna. Selleks võiks endalt küsida, et miks seda tervist vaja on? Mõne jaoks on tervis see, kui selg ei valuta enam – mõne jaoks võib see olla soov 20 aasta pärast olla sama toimekas kui praegu. 

Kui see seos tekib igapäevaga, näiteks käisin eile trennis ja tänu sellele on lihtsam enda üle rõõmu tunda, siis on selle najal ka lihtsam jätkata. Üldine mure on aga see, et inimesed on nõus tervise olulisusega, aga tihti ei mõelda sinna taha enda jaoks põhjuseid, miks see oluline on. 

Kui inimesed ebõnnestuvad näiteks uusaasta, kaine jaanuari või suveks vormi eesmärgiga, siis seda seetõttu, et ei küsita endalt, “miks” seda vaja on. “Eelmisel suvel ka käisin rannas, sain hakkama, sotsiaalsed suhted on head. Siis tegelikult ei olegi põhjust. Kui nüüd küsida, et mida soovitada inimestele, et niisugune eesmärkide seadmine ja tervisele keskendumine paremini võiks töötada, siis jah, enese süüdistamisest kasu ei ole ja mõtesta endale lahti, miks sul on vaja kuidagi parem olla.”

Matsi lisab, et Inimesed võtavad endale ka tavaliselt liiga suure koorma, kuna vaadatakse sotsiaalmeedias, kuidas tehakse kõvasti trenni ja räägitakse, kuidas sina suudad ka, kuid kui rääkijaks on noor personaaltreener ja seda vaatab vanem pereinimene, siis ressurss selleks ongi teistsugune ja tasub jääda plaaniga reaalseks, et mida siis saab päriselt ka ellu viia. 

Motivatsioon – laia mõistega sõna, mis võib tähendada kõike ja mitte midagi

“Ma arvan, et see ei ole lihtsalt väga kasulik sõna – sellel on üks suur probleem, et kui inimesed räägivad omavahel motivatsioonist, siis lihtsasti tekib olukord, kus tänu sellele, et see sõna on sama, tekib tunne, et me räägime samast asjast. Aga tegelikult üks inimene mõtleb ühte asja, teine inimene mõtleb teist.”

Probleemiks on see, et sõna “motivatsioon” on tihti kirjeldus. Räägitakse, et ei olnud lihtsalt motivatsiooni. Mida see tähendab? Inimene võtab tegelikult sellega kokku mingisuguse portsu keskkondlikke tegureid ja tundeid, kuna see teeb asja lihtsamaks ja öeldakse, et “ah, ma ei tea, lõpetasin mingi tegevuse sellepärast, et motivatsioon sai otsa.”

Selle asemel soovitab kasutada Matsi sõna “ajejõud”, mis paneb tegelikkuses sind tegutsema ehk jõud, mis ajendab ja lõpuks määrab ka selle, kaua see kestab või millal see lõpeb. “Kui me võtame näitek trennimineku ja sõber ütleb, et aja ennast diivanilt püsti ja lähme nüüd, siis inimesed ütlevad, et jah, siis on lihtsam minna. Siis pole kasulik mõelda, et nüüd tekkis motivatsioon, vaid saabki vaadata, et ahhaa – kui olukord on selline, et sõber ütleb “lähme”, ja siis minnakse, siis see sõber ongi see oluline tegur. Samas sõna “motivatsioon” kasutamine ei anna nagu mingit lisaväärtust või lisainfot selle kohta,” toob Matsi näite. 

Selline analüüs aitab leida need mõjutajad keskkonnast, mida kasutada järgmiselgi korral enda eesmärkideni jõudmiseks. 

Tee eesmärgid käegakatsutavaks

Matsi sõnul ei ole eesmärk ise mitte midagi muud, kui lihtsalt mingi tulevikus kirjeldatud seisund, mis on teistsugune kui praegu. Kui on olemas tunne, et ei olda endaga rahul või soov midagi muuta, siis on tõukav mõte juba olemas. Nüüd tekib küsimus, kuidas see vormida eesmärgiks. 

Selleni on tema sõnul võimalik jõuda näiteks redeli meetodiga. Oletame, et aasta pärast soovid joosta 10 kilomeetrit ilma kõndimata, siis esiteks tuleb alustada sellest, kas see eesmärk on realistlik – tuleb mõelda, et selleks peab treenima, palju see aega võtab ja palju muud. 

Seega on järgmiseks hea luua vahe-eesmärke ehk justkui redeli astmeid, et näiteks kuue kuu pärast joosta seitse kilomeetrit katkematult ja kolme kuu pärast näiteks viis kilomeetrit. Kui tekib juba kahe nädala eesmärk näiteks jooks-kõnniga läbida viis kilomeetrit, siis see on juba lähedal käegakatsutav eesmärk, mis sulandab kõik järgnevad omavahel kokku. Samuti aitab see tagasisidestada paremini ja kiiremini sinu progressi – vahe-eesmärgid peegeldavad sulle tulemusi ja annavad infot, kas sinu pikk eesmärk on selle ajaga üldsegi reaalne või ei. 

Kui tekib takistusi või probleeme mõne lühiajalise eesmärgiga, siis tasub rahulikult läbi mõelda, et kas see aastane eesmärk oli nii täpselt vajalik või on äkki mõistlik puhkuse ja reisi tõttu seda lühiajalist plaani ehk vahe-eesmärki jätkata kahe nädala pärast ja seada lõpuks, et jooksen 10 kilomeetrit hoopis aasta ja kahe nädalaga. 

“Eesmärgid tööriistana ongi lihtsalt nagu selline tagasisidestamise meetod, et saaks liikuda ajas edasi-tagasi ja vaadata, kas jooksev käitumine on kooskõlas pikaajalise plaaniga,” rõhutab Matsi.

Samuti on Matsi sõnul oluline mõelda, kuidas eelmine kord läks. Kui tavaliselt oled suutnud kolm kuud näiteks eesmärgi nimel pingutada ja alati see kõik katkeb, siis peaks olema esimene küsimus endale “miks peaks seekord minema teisiti?”. Seega peab sellele vastama ja midagi teisiti tegema – kui toimida sarnaselt nagu varem, siis tõenäoliselt läheb täpselt samamoodi.

Stressa vähem ehk heaolu jaoks ei pea täitma korraga kõiki tasse

Matsi sõnul panevad inimesed endale pigem liiga palju rõhku sellele, et üritatakse üle optimiseerida ning tuntakse ennast halvasti näiteks olukorras, kui sellel nädalal ei ole olnud ühtegi korda jõusaali jõutud ja see tundub justkui maailmalõpp. Tegelikult on selline süütunde ja meelehärmi tekitamine vaid probleemiks, mis viib tuju alla ning rusuv seestpoolt. 

“Ma üritan pigem hetkel sellest lahti lasta, et mitte endaga pahandada, kui ma jõuan trenni näiteks ühe korra nädalas, või siis, kui mu toitumine ei ole olnud ideaalne. Arvestades, et mul on kolm last ja nad on ikkagi veel suhteliselt noored ning päris palju läheb aega nendega majandamise peale, siis ma pigem üritan endale meelde tuletada esmatähtsaid asju, et pigem minna magama natukene varem kui hiljem ja juua klaasike vett rohkem,” innustab Matsi vabamat suhtumist endasse.

Üldiselt näeme, et süütunne ei ole hea liikumapanev jõud ja ainus, mis see teeb, on see, et tunned ennast veel õnnetumana. See ei aita tegelikult alustada seda käitumist, mis inimesel sooviks. “Ma olen pigem selle poolt, et tee hetkel seda, mida sa suudad ja ära põe söödud saiakese pärast. Enamikele meist maitsevad kaneelirullid mõnusa kohviga – mis sest, et see nii-öelda tervise mõttes ei ole optimaalne, aga vaimse tervise juures võib olla väga tähtis, et ma võtan selle vaba hetke, kus ma istun 10 minutit, vaatan rahulikult aknast välja ja võib-olla jagan seda kaneelirulli kellegagi, kes on mulle kallis. Need asjad on palju tähtsamad, kui see, et kas see kaneelirull nüüd sobis makrodesse või ei sobinud,” lohutab Matsi.

Kuula Stebby “Samm-sammult heaoluni!” taskuhäälingu vestlust Jorgen Matsiga meeste tervisest, eesmärkide seadmisest ning võitlusspordi ägedusest Spotifys või RSS.com.

Üle 8500 võimaluse terviseks ja heaoluks leiad Stebbyst.