On ammu teada, et kes soovib kaua ja tervena elada, sel tuleb mahutada oma igapäevarutiini liikumine. Värske uuring kinnitab, et keskealistel tasub liikumis- ja treeningsoovitustesse suhtuda tõsiselt ja seda mitte ainult füüsilist heaolu silmas pidades. 

Uuringu üks järeldusi on, et ideaalis peaksid naised suurendama füüsilist aktiivsust hiljemalt 55. eluaastaks nii palju, et see vastaks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) füüsilise aktiivsuse juhistele – vähemalt 150 minutit aktiivset liikumist nädalas.  

2. mail 2024 avaldati ajakirjas PLOS Meidicine Austraalia Sydney ülikooli 15 aastat kestnud uuring, mis kinnitab, et järjekindel kehaline aktiivsus keskeas on naistel seotud parema tervise ja elukvaliteediga vanemas eas. Teadustöö teeb oluliseks see, et varem tehtud uuringud, kus jälgiti kehalise aktiivsuse seoseid tervise ja elukvaliteedi vahel, on põhinenud peamiselt läbilõikeuuringutel ja lühiajalistel randomiseeritud kontrollitud uuringutel. Vähesed pikiuuringud on mõõtnud füüsilist aktiivsust rohkem kui ühel ajahetkel ja uurinud treeningu pikaajalist põhjuslikku mõju.

Kõnealusesse uuringusse olid kaasatud 11 336 1946.–1951. aastani sündinud naist. See tähendab, et uuringu alguses olid need naised 47–52-aastased. Osalejad liigitati järgmiselt: 

• naised, kelle ellu kuulus vastavalt WHO juhistele vähemalt 150 minutit aktiivset füüsilist koormust nädalas järjekindlalt kogu 15-aastase uuringuperioodi jooksul, 
• naised, kelle liikumisharjumused ei vastanud uuringu alguses WHO juhistele, kuid kes hakkasid soovitusi järgima 55-, 60- või 65-aastaselt või mitte kunagi.

Tervisega seotud elukvaliteeti hinnati füüsilise tervise koondskoori (PCS) ja vaimse tervise koondskoori (MCS) abil. Selgus, et neil, kes järgisid pidevalt kehalise aktiivsuse juhiseid, ja neil, kes hakkasid neid järgima hiljemalt 55-aastaselt, oli PCS keskmiselt kolm punkti kõrgem (vastavalt 46,93 [95% CI 46,32 kuni 47,54] ja 46,96 [95% CI 45,53 kuni 48,40]).), võrreldes nendega, kes ei liikunud nii palju, kui soovitused ette näevad. (43,90 [95% CI 42,79 kuni 45,01]).

Füüsilise aktiivsuse mõju PSC-le oli märkimisväärne isegi pärast sotsiaalmajanduslike tegurite ja olemasolevate tervisediagnooside kontrollimist. Siiski ei olnud kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise koondskoori vahel olulist seost.

“Koos juba olemasolevate tõenditega aitab see uuring kinnitada aktiivse elustiili säilitamise või omaksvõtmise eeliste kohta keskeas,” ütlevad autorid. Oluline sõnum on teadlaste arvates ka see, et võimalikult palju aastaid aktiivne olemine, isegi kui näiteks naised hakkavad alles 50. eluaastate keskel järgima kehalise aktiivsuse juhiseid, avaldab suure tõenäosusega olulist kasu füüsilisele tervisele, eriti füüsilisele toimimisele vanemas eas. 

Uuringu autorid rõhutavad, et nende teadustöö näitab, et naiste jaoks on oluline olla aktiivne kogu keskeas, et saada hilisemas elus kõige rohkem kasu füüsilisele tervisele. Ideaalis peaksid naised hiljemalt 55. eluaastaks suurendama füüsilist aktiivsust nii, et see vastaks juhistele. 

Kirjeldatud uuringus vaadeldi ainult naisi, kuid muidugi ei kehti liikumissoovitused vaid naistele. Ka mehed peaksid füüsilised tegevused oma igapäevarutiini mahutama. Seda kinnitab näiteks mõne aasta eest tehtud teadustöö, kus uuriti, füüsilise aktiivsuse ja eduka vananemise seoseid keskealiste ja vanemate inimeste seas. See metaanalüüs leidis, et kehaline aktiivsus avaldab positiivset mõju keskealiste ja vanemate täiskasvanute edukale vananemisele.

Üle 8500 võimaluse tervise kontrollimiseks ja heaolu parandamiseks ning ideid aktiivseteks tegevusteks leiad Stebby veebilehelt SIIT.