Targa patsiendi blogi

Ainult ravimist ja kitlist võib jääda väheks. Vaja on ka naerurohtu ja Doktor Klouni! 

Need, kes valge kitli ja punase ninaga neljapäeviti Tallinna Lastehaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus, hematoloogia-onkoloogia kliinikus ja lastekirurgia kliinikus ning Narva haigla lastehaiguste osakonnas palatist palatisse käivad, ei ole tõesti ei näitlejad ega tsirkuseartistid.Foto: Anna Smolentseva

„See on missioon. See on minu perelugu. Need inimesed, kes on Doktor Klouniga kaasas, on osa sellest missioonist ja missiooniga inimesed,“ ütleb haigetele lastele juba 15 ja enam aastat rõõmu toonud MTÜ Doktor Kloun asutaja Romola Vesker ning ohkab, et tegelikult on see üks suur ime, et selline väike ja vähetuntud MTÜ üldse elus on. 

Romola peab vestluse ajal mitu korda vestluspartnereid parandama, et tegemist ei ole lihtsalt klounidega, vaid jutt käib ikkagi doktor Klounidest.

“See on väga oluline — nad ei käi lihtsalt lastega nalja või teatrit tegemas, mida muidugi tehakse ka —, vaid doktor Kloun on päriselt raviprotsessi osa. Haigla ei ole ju kultuurimaja! Seepärast panevad doktor Klounid selga valged arstikitlid, nad on haige lapse jaoks nagu meditsiinitöötajad, aga väga palju rõõmu, mängu ja naeru jagavad arstid,” jutustab Romola.

Doktor Klouni eesmärk on ikkagi pakkuda lapsele temale mittetavapärases keskkonnas võimalust olla laps, olla rõõmus ja nagu kodulehele kirjas: naerurohtu. Meedikud teavad samuti, et positiivset emotsiooni on vaja ravi toetuseks. Lisaks on see rutiin — ja haiglale meeldib rutiin! — doktor Kloun külastab lapsi neljas haiglas üle Eesti alati just neljapäeviti. 

Need, kes valge kitli ja punase ninaga neljapäeviti Tallinna Lastehaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus, hematoloogia-onkoloogia kliinikus ja lastekirurgia kliinikus ning Narva haigla lastehaiguste osakonnas palatist palatisse käivad, ei ole tõesti ei näitlejad ega tsirkuseartistid.

Doktor Klouni eesmärk on ikkagi pakkuda lapsele temale mittetavapärases keskkonnas võimalust olla laps, olla rõõmus ja nagu kodulehele kirjas: naerurohtu.Foto: Anna Smolentseva

“Kõik meie sõbrad, meie inimesed, on meid ise üles leidnud. Nad tulevad ja panustavad Doktor Klouni, sest nad tahavad. Doktor Klouniks hakkamiseks peab see meeldima, sobima ning ka väikese treeningu läbima,” täpsustab Romola Vesker ning loetleb, mis ametit Doktor Klounid igapäevaselt peavad: õpetaja, eripedagoog, haridusametnik, joogatreener, psühholoog, perelepitaja, arhitekt, kirjastaja, ülikooli dekanaadi koordinaator, advokaadi abi, näitleja, muuseumi digiarendaja, koolitaja. 

“Aastate jooksul on ka mõned loobunud, sest mõnikord lihtsalt enam ei jaksa.” Doktor Klounid tegutsevad vabatahtlikuna ning väike MTÜ, kes kogu protsessi korraldab, on olnud ka rahaliselt väga kitsikuses, aga see ei tähenda, et Doktor Klounid ei raviks lapsi. “Midagi ei jää tegemata. Doktor Kloun on alati neljapäeviti kohal.” 

COVID-19 ajal küll kahjuks alati palatitesse ei saanud. “Küll aga õnnestus meil teha nii suvel, sügisel kui ka lausa talvel laste kohtumisi Doktor Klouniga haiglaõues. Nii vihma, tuule kui tuisuga — vihmavarjud tagurpidi ja silmad lund täis. Aga kõige parema tulemuse annab ikkagi vahetu suhtlus lapsega! On aga juhtunud, et vanema või arsti soovil läheb Doktor Kloun lausa intensiivraviosakonda või saab eriloa külastada last ka näiteks külastuskeelu ajal,” räägib Romola. 

Eriloaga said Doktor Klounid ka alates 2021. aasta oktoobrist külastada Tallinna Lastehaigla onkoloogiaosakonda. Eriloaga ja tühjas haiglas — kedagi teist ei lubatud —, aga riskid olid hinnatud ja maandatud ning Doktor Klouni panust laste ravisse peeti lihtsalt väga oluliseks.

“Arstid pidasid seda väga vajalikuks osaks ravist ning Doktor Klounid käisid vähilastele rõõmu viimas. Sest lapse loomulik osa on mäng ja Doktor Klounidega saab rõõmsalt mängida!” lisab Romola.

Sellisel juhul võetakse kasutusele kõige rangemad hügieeni- ja karantiinimeetmed. “Tõesti, kui arstid ja vanemad näevad, et Doktor Kloun on lapse raviprotsessis väga oluline ja mõjuga osa, siis meie doktoritele tehakse erandeid.” Kui tavaliselt tohivad Doktor Klounid käia lastele rõõmu toomas hematoloogia-onkoloogia-, kirurgia-, traumatoloogia-, pediaatria- ja neuroloogiaosakonnas, siis mõned korrad ongi käidud ka “eritellimusel” intensiivraviosakonnas. 

Dr Kloun, kes siseneb haiglaõdede ja -arstide loal palatisse, ei tea haige lapse diagnoosi — see pole oluline. “Jah, kui doktor Klounid on onkoloogiaosakonnas, siis nad ju teavad, miks laps seal on, kuid täpset diagnoosi ei tea ning seda polegi vaja. Doktor Klounid suhtlevad lapsega. Nad räägivad temaga kui lihtsalt lapsega, proovivad jagada ja tekitada rõõmu. Nagu ütles üks lastehaigla onkoloog — doktor Klouni roll on ravis väga oluline, see on orgaaniline osa raviprotsessist. Ainult ravimist ja valgest kitlist võib jääda väheks.” 

Doktor Kloun ei ole alguse saanud pisaraist või kurbusest, vaid lihtsalt heast tahtest. Nagu Romola jutustab — tema pere loost. Alguse sai see idee Romola tütrest Mirdist, kes aastal 2005 mängis ise alles algkooliõpilasena klouni oma noortele sugulastele, et nende tuju haiguse ajal tõsta ja et mitte jõule rikkuda. Sellest kogemusest jõuti järeldusele, et klounidel on teraapiline mõju ning uuriti teiste maade kogemusi. Sellest tekkis Romolal idee tutvustada haiglaklounide ideed ka Eestis. 2006. aastast tegutsebki MTÜ Doktor Kloun. 

“Kui lastehaiglas alustasime, oli üsna keeruline — meisse suhtuti umbusklikult ja arstidele tundus see imelik ja võõras. Keegi punase ninaga sisenes nende territooriumile ja nimetas end veel ka doktoriks!” naerab Romola ning lisab, et kohanemine võttis küll aega, aga rõõmu kogemine ja nägemine pani kõiki peatselt ka doktor Kloune armastama. Täna on doktor Klounid tuntud üle Euroopa ning ka väljaspool Euroopat — rõõmuga ravimine, ravi toetamine on levinud praktika. 

Doktor Kloune saad toetada kodulehe ja ka Armastan Aidata keskkonna kaudu. 

Miks Doktor Kloun on doktor? 

Allikas: doktorkloun.ee 

Iga laps elab oma võlumaailmas koos printsesside, draakonite ja päkapikkudega. Maailmas, kus kõik on võimalik ja ei ole segatud mõtlemisreeglite ja igapäeva loogikaga. Mäng on midagi enamat kui rõõmu tunnetamine. Mängiv laps saab ka olla enda ravija. 

Mäng on üks võimsamaid viise tõrjuda lootusetusetunne ning tuua tundmatusse olukorda energiat. Läbi mängu saavad lapsed end väljendada ja naer aitab lapsel puhata. Mäng on äärmiselt oluline osa haige lapse ja Doktor Klouni suhtluses, sest läbi mängu suudab laps tunda seda, mis reaalsuses ei ole haiglavoodis saavutatav. 

Mäng ja naer on imerohi, mis: 

● võitleb stressiga 

● alandab valu, vabastades endorfiine — keha loomulikke valuvaigisteid

● lõdvestab lihaseid 

● aitab raskete olukordadega toime tulla 

● toetab loovate otsuste tegemist

● loob sidemeid inimeste vahel

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.