Järgmiseks aastaks prognoositakse Tervisekassa eelarve puudujäägiks 167,3 miljonit. Kuna puudujääk tõotab aastast-aastasse aina kasvama hakata ning vähendab tervishoiuteenuste niigi piiratud kättesaadavust, paneb see küsima: kas Eesti tervisesüsteem vajab suunamuutust? Roche Eesti teenusmudelite partner Liis Hamburg kinnitab, et uus lähenemisviis on Eesti tervishoiusüsteemis vajalik eelkõige patsiendi heaolu parandamiseks, kuid inimese elukvaliteedi parandamise ja eluea tõstmise kõrval õnnestub kokku hoida ka tervishoiusüsteemi kulusid.

Võtmesõnaks on inimkesksus

Liis Hamburgi sõnul seisab Eesti tervishoid silmitsi väljakutsetega, mis vajavad tähelepanu ja suuri muutusi, kuna puudujääk Tervisekassa eelarves on iga aastaga ainult suurenemas. “Probleemkohti on palju: pikad ooteajad arsti juurde pääsemisel, ebapiisav tähelepanu ennetavale meditsiinile, vajadus terviklikuma ja inimkeskse lähenemise järele, rääkimata prognoositud puudujäägist Tervisekassa eelarves, mis täiendava lisarahastuseta aastast-aastasse väga kiiresti suureneb,” loetles ta.

Kuivõrd praeguse süsteemi puhul käegakatsutavaid lahendusi kuskilt ei paista, tulekski Hamburgi sõnul rakendada täiesti uut lähenemisviisi. Üheks selliseks aina rohkem kanda kinnitavaks suunaks on väärtuspõhine tervishoid (ingl value based healthcare), mille võtmesõnaks on inimkesksus. “See tähendab, et patsiendi ravimisel tuleks eeskätt lähtuda tema vajadustest ja ravi tulemuslikkusest ning jätta kõrvale senine haiguse- või teenusepõhine lähenemisviis, mis inimese eripärade või vajadustega nii palju ei arvesta.”

Ent kuidas väärtust defineerida? Hamburgi sõnul on see termin tekitanud palju segadust ka tervishoiusüsteemi sees – näiteks võib väärtust näha humanistlike põhimõtete rakendamises, kulude vähendamises kui ka protsesside üldise tõhususe parendamises. Ehkki filosoofiline väärtus ja kulude ohjeldamine on mõlemad olulised, kinnitab Hamburg, et kõige tähtsam fookus peaks olema just tervisetulemite parandamisel – seeläbi õnnestub parandada nii inimese elukvaliteeti, pikendada tema eluiga ja hoida kokku tervishoiusüsteemi kulusid.

Patsiendi enda hääl muutub olulisemaks

Lisaks olemasolevate haiguste ja tervisemurede ravile on väärtuspõhises tervishoius oluline koht ka ennetusel ja tervisedendusel, mis aitavad vähendada haigestumist ja parandada üldist tervist. Järjest olulisemaks on saamas patsiendi enda hääl ja tema kaasamine.

“Väärtuspõhise tervishoiu eksperdid on märkinud, et just patsiendikesksusest tulekski alustada, kuna patsientide kaasamine otsustusprotsessidesse võimaldab neil aktiivselt osaleda oma ravi plaanimises ja otsustada enda jaoks sobivate ravivõimaluste üle. Selleks kogutakse patsiendilt infot tema jaoks oluliste tervisetulemite ja tema kogemuse kohta,” selgitas Hamburg.

Suuremate patsiendigruppide puhul tuleks aga läheneda raviteekonnapõhiselt – seda on Eesti Tervisekassa jõudsalt rakendamas erinevate pilootprojektide kui ka peatselt käima mineva kiirendiprogrammiga, kus on olulisel kohal ka patsiendi tervisetulemite ja kogemuse mõõtmine.

“Praegune seis Eesti tervishoiusüsteemis võib olla väljakutseterohke, kuid üleminek väärtuspõhisele tervishoiule tooks kaasa mitmeid eeliseid. See nõuaks süsteemseid muutusi nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil, sealhulgas investeeringute suunamist ennetusse, tervisedendusse, patsiendi kaasamisse ja harimisse ning IT-tehnilistesse lahendustesse,” märkis Hamburg.

Ehkki esimesed sammud väärtuspõhise tervishoiu poole võivad nõuda suuri ressursse, rõhutab Liis Hamburg, et see on tulevikku suunatud lähenemisviis. “Väärtuspõhine tervishoid tooks Eesti tervisesüsteemi rohkem inimkesksust, efektiivsust ja paremat tervist kõigile Eesti inimestele,” sõnas ta lõpetuseks.