Targa patsiendi blogi

Armasta ja hoia oma silmi! Tervislik eluviis aitab silmahaigusi ennetada

Isegi kui te ei tunne, et teie silmadel on midagi viga, peaksite külastama silmaarsti regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul.Foto: Shutterstock

Oftalmoloogia on meditsiiniharu, mis tegeleb silmahaiguste ning nägemisega seotud häirete diagnostika, ravi ja jälgimisega. Silmaarst ehk oftalmoloog on kõrgharidusega arstiteaduse spetsialist, kes diagnoosib ja ravib silmade tervise probleeme.

Optometrist on professionaalne nägemise asjatundja, kes on saanud põhjaliku erialahariduse ja tegutseb eksperdina nägemisprobleemide lahendamisel ning prillide ja kontaktläätsede määramisel. Nägemiskontrolliks võib minna optometristi juurde. Kui ta peab vajalikuks silmade arstlikku uuringut, saadab ta patsiendi silmaarsti vastuvõtule.

Silmaarsti juurde pöördutakse peamiselt silmatervise probleemidega, näiteks valulikud silmad, häiriv pisarate eritumine silmadest, sh mädane eritis, järsk silmanägemise teravuse langus, eredast valgusest tekitatud ebamugavus või talumatus, häiriv täppide ja kujutiste, värviliste laikude ja ringide vilkumine silme ees, ebaharilik valu lauba ja meelekohtade piirkonnas, silmatrauma, võõrkeha, silmalaud on paistes ja valulikud, ebamugavustunne prillide kandmisel, allergianähud silmas.

Peamised pimeduse ja nägemise vähenemise põhjused on vanusega seotud silmahaigused, nagu vanusega seotud kollatähni kärbumine, katarakt, diabeetiline retinopaatia ja glaukoom. Muud levinud silmahaigused on amblüoopia ja strabismus.

Väga tähtis oma silmi kaitsta ja nende eest hoolt kanda. Tervislik eluviis võib aidata ära hoida erinevaid silmahaigusi. Silmade tervise kontroll võib tuvastada silmahaiguse juba enne, kui see nägemist mõjutab. Isegi kui te ei tunne, et teie silmadel on midagi viga, peaksite külastama silmaarsti regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul. Seadke oma silmad esikohale: nägemine on oluline kogu elu. HOIA oma silmi!

Kõige sagedasemad silmaprobleemid on aga seotud refraktsioonihäiretega, millega kaasneb kas lähedale või kaugele nägemise teravuse langus, moonutatud nägemine kõigil kaugustel (astigmatism) ja presbüoopia (selgeks nägemiseks tuleb ajalehte kaugemal hoida), mis esineb vanuses peale 40 eluaastat. Refraktsioonihäireid saab parandada prillide, kontaktläätsede või mõnel juhul operatsiooniga. 

Maakula degeneratsioon, mida sageli nimetatakse vanusega seotud kollatähni kärbumiseks (AMD), on vananemisega seotud silmahaigus, mis kahjustab teravat nägemist vaatevälja keskosas.

Katarakt on silmaläätse hägustumine. Katarakt on pimedaks jäämise peamine põhjus maailmas. Katarakt võib esineda igas vanuses erinevate põhjuste tõttu. Katarakti ravi on selle eemaldamine.

Diabeetiline retinopaatia (DR) on diabeedi tüsistus, mis tekib kui suhkruhaigus on kahjustanud silmapõhjas asuva valgustundlikku kihi ehk võrkkesta (reetina) väikeseid veresooni. Diabeetiline retinopaatia jaotub mitteproliferatiivseks diabeetiIiseks retinopaatiaks ja proliferatiivseks diabeetiliseks retinopaatiaks.

Mitteproliferatiivne diabeetiline retinopaatia jaotatakse kolme raskusastmesse: kerge, mõõdukas ja raske. Kerge ja mõõduka vormi korral tekivad veresoonte laiendid ja väljasopistused, võrkkestasisesed verevalumid ja veres leiduvate komponentide ladestused.

Raske vormi korral lisanduvad eespool loetletud muutustele võrkkesta veenide laienemine ja uute veresoonte areng. Haiguse arenedes võib tekkida proliferatiivne retinopaatia kui arenevad uudisveresooned, mille sein ei ole täiusliku ehitusega, vaid lekkivam ning silm võib täituda verega. Diabeetiline retinopaatia mõjutab tavaliselt mõlemat silma.

Diabeetilise retinopaatia arenemist on võimalik aeglustada, hoides veresuhkru, vere kolesteroolitaseme ning vererõhu normaalväärtuste piires ning stabiilsetena. DR varajane diagnoosimine ja õigeaegne ravi vähendavad nägemise kaotuse ohtu.

Glaukoom on rühm haigusi, mis võivad kahjustada silma nägemisnärvi ja põhjustada nägemise kaotust ja pimedaksjäämist. Glaukoom tekib siis, kui normaalne silmasisese vedeliku rõhk tõuseb aeglaselt. Varase raviga saab vältide tõsise nägemiskaotuse teket.

Esineb “avatud nurga” ja “suletud nurga” glaukoom. Avatud nurga glaukoom on krooniline haigus, mis progresseerub aeglaselt pika aja jooksul, ilma et inimene märkaks nägemise halvenemist, kuni haigus on väga kaugele arenenud, mistõttu nimetatakse seda “nägemisvargaks”. Suletud nurga glaukoom võib tekkida ootamatult ja on valus. Nägemiskaotus võib kiiresti areneda. Valu ja ebamugavustunne on põhjused, miks inimesed pöörduvad arsti poole enne püsivate kahjustuste tekkimist.

Amblüoopia, mida nimetatakse ka “laisaks silmaks”, on kõige levinum laste nägemiskahjustuse põhjus. Amblüoopia on termin, mida kasutatakse juhul, kui ühe silma nägemine on vähenenud, kuna silm ja aju ei tööta korralikult. Silm ise näeb välja normaalne, kuid seda ei kasutata normaalselt, kuna aju soosib teist silma. Kui seda ei ravita edukalt varases lapsepõlves, püsib amblüoopia tavaliselt täiskasvanueas ja on laste ning noorte ja keskealiste täiskasvanute kõige levinum püsiva ühe silma nägemiskahjustuse põhjus. 

Strabismus ehk kõõrdsilmsus hõlmab kahe silma asendi tasakaalustamatust. Strabismus võib põhjustada silmade ristumist (esotroopia) või väljanägemist (eksotroopia). Strabismus on põhjustatud silmadevahelise koordinatsiooni puudumisest. Selle tulemusena vaatavad silmad erinevatesse suundadesse ega keskendu üheaegselt ühele punktile. Enamikul laste kõõrdsilmsuse juhtudest on põhjus teadmata. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.