Suur osa meie organismist on tasakaalu hoidmisega seotud. Pole ime, et vanemas eas, kus organismi kõik süsteemid on juba kulunud, tekib tasakaalu hoidmisel suuremaid ja väiksemaid tõrkeid. Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku juhataja ning Astra Kliiniku neuroloogi dr Katrin Gross-Paju sõnul peitub peamine tasakaaluhäirete põhjus meie sisekõrvas ehk inimese organismi olulisimas tasakaaluga seotud süsteemis.

Kukkumise tõttu vajatakse sageli haiglaravi

Tasakaaluhäired ja pearinglus on vanemas eas üsna tavalised – hinnanguliselt esineb pearinglust üle 72 aasta vanustest patsientidest kuni veerandil. “Pearinglus pole mitte ainult ebameeldiv ja ärevust tekitav sümptom, vaid toob kaasa ka suurema kukkumise ja vigastuste tekkimise ohu. Hirm kukkuda suurendab paradoksaalsel kombel kukkumiste riski ja on hästi teada, et just kukkumised on üheks olulisemaks põhjuseks, miks vajavad inimesed vanemas eas haiglaravi.”

Kuid miks on tasakaaluhäired nii tavalised just vanemas eas? “Tasakaalu hoidmiseks peavad väga koordineeritult töötama väga erinevad sisekõrva ja närvisüsteemi osad, mis on seotud nägemisega, aga ka jalgade tundlikkuse ja lihaste jõuga seotud perifeersed närvid. Ja muidugi lihased, mis hoiavad igal ajahetkel vajalikku füsioloogilise aktiivsuse seisundit ehk toonust,” selgitas dr Gross-Paju.

Kuna kõrges eas vananevad kõik organismi süsteemid, on sageli halvenenud inimese nägemine – tavaline probleem on näiteks katarakt (hallkae) või presbüoopia ehk vanaeanägemine. “Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata nägemisteravusele ning vajadusel kaaluda katarakti operatsiooni ja/või kasutada parimaid nägemist võimaldavaid prille, mitte vanu prille, mis ei pruugi enam sobida,” toonitas arst.

Sisekõrv ja healoomuline asendivertiigo

Üle 60 aasta vanustel inimestel on suurem risk healoomulise asendivertiigo ehk äkkpeapöörituse tekkeks. Healoomuline asendivertiigo tekib pea liigutamisel, eriti istuvast asendist lamamisasendisse minnes, aga ka vastupidi ehk lamavast asendist istuma tõustes. Kuid äkkpeapööritus võib tekkida ka näiteks öösel külge keerates – just pea liigutamine provotseeribki lühikese, alla 1 minuti kestva pearingluse. 

Healoomulise asendivertiigo põhjuseks on sisekõrvas peituva tasakaaluelundi häire. “Nimelt on sisekõrvas poolringkanalid, milles on vedelik. Vedeliku liikumine annab infot sisekõrva rakkudele pea asendi kohta ning sellega tagatakse tasakaalu hoidmine,” kirjeldas dr Gross-Paju.

Probleem tekib aga siis, kui sisekõrva teistes osades paiknevad kristallid (sisekõrva sade, kaltsiumkarbonaadi kristallid) liiguvad vedelikuga poolringkanalitesse. “Selle tulemusena ei saa vedelik enam normaalselt ringelda. Siis annab tasakaalukeskus ajule vale signaali, mis tekitabki lühiajalise äkkpeapöörituse ehk tunde, nagu terve maailma pöörleks.”

Seda probleemi saab dr Gross-Paju sõnul lahendada ainult nii, et teatud kindlate pealiigutustega liigutatakse kristallid mujale. Sellega taastub normaalne vedeliku ringvool. Vahel võib aga pearinglus ka ise mööduda – näiteks siis, kui kristallid liiguvad ise poolringkanalitest välja.

“Sagedamini on vaja teha teatud ja kindlas järjekorras liigutusi peaga (Epley, Semonti manöövrid), et kristallid poolringkanalitest välja saada. Kirjeldatud manöövrite tegemine pole keeruline ega ohtlik – seda viivad läbi perearstid ja füsioterapeudid. Kui esimese korraga ei õnnestu pearinglusest vabaneda, tuleb neid manöövreid korrata. On olemas soovitused ka kodupõhisteks harjutusteks (näiteks Semonti manööver). Ka internetis on hulgaliselt demomaterjale, nii videote kui harjutuste kirjeldustena,” soovitas arst.

Presbüvestibulopaatia on suuremaks probleemiks

Mõlema sisekõrva vanemisega on seotud kestev tasakaaluhäire, mida sarnaselt presbüoopia ehk vanaeanägemisega nimetatakse presbüvestibulopaatiaks. “Presbüvestibulopaatia on inimesele suuremaks probleemiks kui healoomuline asendivertiigo. Mõnevõrra üllatuslikult kinnitati presbüvestibulopaatia diagnoosi kriteeriumid alles mõne aasta eest,” märkis ta.

Presbüvestibulopaatiast saame rääkida sellisel juhul, kui pidev tasakaaluhäire on kestnud vähemalt 3 kuud. Inimestel esineb presbüvestibulopaatia korral tasakaalu- ja kõnnakuhäireid, kroonilist pearinglust, samuti võib esineda kukkumisi. Ka ruumis võib olla keeruline orienteeruda.

“Subjektiivselt on tegemist väga ebameeldiva sündroomiga, kus inimesel on n-ö hõljumise tunne – ta ei saa aru, kuidas ja kuhupoole liikuda. Presbüvestibulopaatiaga võivad kaasneda, ehkki alati pruugi, ka vertiigo atakid (hetk, kus kogu maailm keerleb) ja millega võib omakorda kaasneda ka iiveldustunne ja oksendamine,” lisas arst.

Sageli arvatakse ekslikult, et tasakaaluhäireid ja “pea on halb” tunnet põhjustavad peaaju vereringe häired või “peaaju kärbumine“ (ajuatroofia), kuid dr Gross-Paju sõnul on tegelikult selle väga ebameeldiva probleemi põhjuseks sisekõrva vananemine.

“Tasakaaluhäireid süvendab ka jalataldade tundlikkuse langus, mis on seotud vanemas eas väga tavalise närvide kahjustusega. Seetõttu võib olla eriti pimedas ja ebaühtlase kattega teedel tasakaal halvem. Vanemas eas pole ka lihastoonus ja -jõud endisel tasemel,” tõi ta välja.

Arvestada tuleb ka, et elektri kokkuhoid, millele vanemad inimesed tihti keskenduvad, võib siinkohal valusalt kätte maksta: hämar ruum süvendab tasakaaluhäireid nagu ka pimedas toas taskulambi valgel liikumine. “Nii et valgustus korda!”

Vererõhust tingitud tasakaaluhäired

Aeg-ajalt võib esineda ka hetkelist tasakaalu kadumist ja/või minestamistunnet äkiliselt oma istekohalt püsti tõustes. Reeglina on seda tüüpi tasakaaluhäirete põhjuseks vererõhu kõikumised (vererõhulangus). “Sellisel juhul peaks pöörduma perearstile, et koos hinnata vererõhu muutusi püstitõusmisel. Samuti tuleks analüüsida vererõhuravimite tarvitamist või nende manustamise režiimi, kui need on juba varasemalt määratud,” märkis arst.

“Ehkki vanemas eas on tasakaaluhäired on tavalised, on oluline teada, et neid ei põhjusta reeglina ohtlikud ja rasked haigused. Siiski tekitavad tasakaaluhäired, eriti presbüvestibulopaatia, olulist elukvaliteedi langust. Ka on tasakaaluhäiretest tingitud kukkumised inimese tervisele ohtlikud. Ravimitega ravi pole siin efektiivne, kuid probleeme leevendavad spetsiifilised harjutused, mida tuleb teha igapäevaselt,” sõnas dr Katrin Gross-Paju lõpetuseks.