Liigne päikesekiirgus võib sarnaselt naha põletusele kahjustada ka silmade tervist. Elu jooksul silmadesse jõudev UV-kiirgus võib põhjustada vanemas eas erinevaid silmahaiguseid ning tuua nägemisprobleemide esinemise oluliselt varasemasse ikka. Silmi teadlikult ja järjepidevalt kaitstes saab aga erinevaid nägemiskahjustusi ära hoida.  

Päike pakub meie tervisele ja heaolule mitmeid kasutegureid, ent selle liigne kiirgus võib osutuda inimese tervisele ohtlikuks. Silmad on naha järel tundlikkuselt järgmine elund, mida ülearune UV-kiirgus negatiivselt mõjutab ning mis vajavad päikese eest kaitset. Intensiivne ning pidev UV-kiirguse silmadesse jõudmine võib tekitada nii lühiajalisi ja mööduvaid silmavaevusi kui põhjustada püsivalt nägemist halvendavaid silmahaiguseid eri silma kihtides. 

Kuna enamasti löövad silmahaigused välja vananedes, ei kiputa noorena hea nägemise juures silmade tervisele sageli mõtlema. Nägemise seisukohal on tänased harjumused võtmetähtsusega, kuna silmadesse jõudev UV-kiirgus avaldab oma mõju nägemiskvaliteedile alles aastate pärast – kahjustused kuhjuvad pikema aja jooksul ning on paraku pöördumatud. Tervisegeenius on ka kirjutanud varem, kuidas ultraviolettkiirgus võib suurendada vananedes nii hallkae kui teiste haiguste riski. 

On oluline teadliku tervisekäitumisega kaitsta oma silmi UV-kiirguse eest ning vähendada juba noorena oma silmi hoides vanemas eas esinevate silmahaiguste tekkeriski.  

UV-kiirguse mõju silmadele 

Koos valgusega jõuab päikeselt maale nähtamatu ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus), mis jaguneb lainepikkuste järgi kolmeks; kui kõige lühema lainepikkusega UV-C kiirgus neeldub osoonikihis, jõuab läbi selle maapinnani vähemal määral keskmise lainepikkusega UV-B ning märksa rohkem pikima lainepikkusega UV-A kiirgust, mis mõlemad mõjutavad olulisel määral silmade tervist.  

UV-kiirgus tungib silma eri kihtidesse ning võib põhjustada erinevaid silmahaiguseid.  

Kiirguse tagajärjel on levinud muutused silma pealmistel kihtidel – nn silma eesseinahaigused. Peamisteks silmahaiguste sümptomiteks on valu, nägemisvälja hägustumine ning valgustundlikkus. 

 Silma sarvkestal (ehk korneal) võib esineda valguspõletust ehk fotokeratiiti. Sarnaselt naha päikesepõletusele on tegemist võrdlemisi kiiresti tekkiva ning paari päeva jooksul taanduva punetava päikesekahjustusega, mis silmade puhul toob mh kaasa valgusekartuse ja pisaravoolu.  

Silma sidekestal ehk konjuktiivil võib UV-kiirguse mõjul tekkida nägemisteravust hälvendav tiibkile, silma kõvakestas ehk skleeras (ka silmavalge) võib UV-kiirgus tekitada hemoosi ehk skleera turset, fotokonjunktiviiti ehk põletikku ning pingveekulat ehk healoomulist kollakat rakkude kogumit silmavalgel.  

Ehkki enne silmapõhjani jõudmist neeldub suurem osa UV-A ja UV-B kiirgusest eelnevates silma kihtides, võib UV-kiirgus olla riskifaktoriks ka silma võrkkestas, nn silma tagaseinahaiguste tekkeks. Näiteks kollatähni kärbumisele silma võrkkestal, mis vähendab järk-järgult tsentraalset nägemist, mida kasutame iseäranis detailseks nägemiseks nagu lugemisel. 

Võrkkesta- ehk reetinahaigustega kaasnev kollatähni (maakuli) kahjustus puudutab valdavalt  üle 55aastaseid inimesi ning diabeetikuid. Haigusega seotud muutused nägemisteravuses halvenevad ilma ravita samm-sammult ning võivad viia pimedaksjäämiseni. 

Selleks, et reetinahaiguseid varajaselt märgata, on olemas ka kodune testimisvahend, Amsleri test. Kui märkad oma või lähedase nägemises muutust, mida prillid ei leevenda, peaks kindlasti pöörduma võimalikult ruttu silmaarsti (oftalmoloogi) poole — õigeaegselt alustatud raviga on võimalik säilitada nägemisteravust ja hoida iseseisvat toimetulekut.

Kaitse oma silmi 

Parim viis on oma silmi ülearuse UV-kiirguse eest kaitsta on kanda väljas liikudes päikeseprille. Päikeseprillide kõrval aitavad silmadele kaitset pakkuda ka erinevad peakatted – nokamütsid, laia servaga kübarad ja kaabud, mis takistavad päikesevalgusel prilliraamide vahelt sisse paistmist.  

Silmade tervis sõltub väga erinevatest mõjuteguritest, harjumustest ja elustiilist. Selleks, et hoida ära ja ennetada erinevaid silmahaiguseid, on oluline kaitsta oma silmi terve elukaare jooksul ja järgida erinevaid nõuandeid silmade tervise hoidmiseks. Kui aga nägemine on muutunud häguseks ja prillid enam ei aita, tuleks kindlasti pöörduda silmaarsti poole ning oma nägemist kontrollida.