Tervishoiuteenuse osutamise käigus luuakse meditsiinilisi andmeid, mida Eestis salvestatakse enamasti digitaalsel kujul. Andmed aitavad määrata sobivat ravi ja pidada järge, mida ja millal konkreetse patsiendiga varem tervishoiusüsteemis tehtud on.
Samuti on meditsiinilised andmed aluseks ravikvaliteedi hindamisel ning tervishoiuteenuste korraldamisel. Eesti on digitaalsete vahendite kasutamisel maailmas vaieldamatult eesrinnas, ent siiski ei ole kõiki olulisi võimalusi ära kasutatud ning varasem kiire areng on pidurdunud.
„Eestis on tervishoiuandmed digitaalsed ja siit võiks justkui teha loogilise järelduse, et kui kõik on digitaalselt olemas, on kõik andmed ka lihtsasti otsitavad ja analüüsitavad. Kahjuks see pool ei vasta tervishoiuandmete osas suuresti veel tõele. Arsti töölaual on ikka seesama kaustik, nagu oli varem, aga nüüd on see kaustik lihtsalt arvutis,“ sõnas Roche Eesti personaalmeditsiini valdkonna juht Andre Koit.
See tähendab, et funktsionaalsuse mõttes on olukord muutunud oodatust vähem: andmed on enamasti vabatekstina, asuvad endiselt ühes kohas ning pole ligipääsetavad ega tegelikult ka hästi kasutatavad süsteemseks analüüsiks. „Sedasi ei saa infot ei patsiendi raviteekonna kohta tervikuna, ega luua selguse kasvatamiseks suurt pilti. Paratamatult ei võimalda taoline olukord teha hästi teadust, ravikvaliteedi analüüse, ajakohaseid juhtimisotsuseid või kõige olulisemana pakkuda patsiendile veendunult kõige tulemuslikumat ja ka mugavamat raviteekonda.“
Ka arstide senine praktiline kogemus viitab, et olemasolevad andmekogumise platvormid ei toeta kuidagi andmete analüüsimist. Vahemikus 2020-2022 viidi Eestis läbi üleriigiline kopsuvähi andmete koondamise teostatavusuuring. Uuringu käigus tehti jõuline praktiline samm mõistmaks kas ja kuidas suudame või saame meditsiinilisi andmeid koguda analüüsimiseks sobival viisil.
„Meil on andmed olemas, aga need on haiglates laiali ega ole lihtsasti kättesaadavad või võrreldavad. Kaks aastat väldanud uuringu käigus saime koos haiglate ja arstidega (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Tallinna Keskhaigla) väga palju tehnilisi teadmisi ja oskusi, aga kaardistasime ka ootusi ja konkreetseid soovitusi, mille põhjal järgmisi samme tulemuslikumalt planeerida,“ lisas Koit.
Selleks, et pakkuda patsientidele tänapäevast andmetest lähtuvad tervishoiuteenust, on vaja paremaid meditsiinilisi andmeid ja nende kogumiseks vajalikke tehnoloogilisi lahendusi – see on ka üks riiklikest prioriteetidest, mis on sõnastatud erinevates strateegilistes dokumentides. Samad dokumendid omakorda tõdevad siiski, et tänased Eestis kasutusel olevad infosüsteemid ei võimalda ühtset andmekogumist ja andmetest ülevaate saamist. Meie tehnoloogilisi eeliseid maksimaalselt ära kasutavas olukorras peaks saama tavapraktikas tekkivad andmed ja erinevate registrite kirjed koondada ühte dünaamilisse vaatesse.
Selle tulemusel tekiks võimalus saada terviklik ülevaate patsiendi raviteekonnast ja ka teostatud ravi mõjust patsiendi elukvaliteedile. Samuti annaks taoline lahendus võimaluse hinnata täpsemalt ravi kvaliteeti, aidata tuvastada viise, kuidas muuta meie inimeste raviteekonda inimkesksemaks ning näiteks teostada ka rahvusvahelisi võrdlusi teiste riikidega, et ise õppida ja paraneda või teistele eeskuju näidata.
„Me võime ühest küljest küll enda arengud tunnustada, sest enamustes lääneriikides, näiteks kasvõi Saksamaal, on siiani igapäevases kasutuses see nn paberkaustik, kuid teisalt peame tunnistama, et oleme tervise valdkonnas enda digiarengus takerdumas. Meditsiiniandmete kasutatavuse probleem ei ole vaid meil ja paljud riigid üle maailma seisavad sellega silmitsi. Arvestades kõiki meie seniseid tulemusi ja olemasolevaid süsteeme, on meil tegelikult võimalus Eestina leida neile takistustele oluliselt kiiremini lahendus. Selleks vajame riiklikku ühtset nägemust, keskset koordineermist ja suuremat koostööd erinevate raviasutuste vahel. Probleem ei ole siinjuures tingimata rahas, vaid kõige primaarsemana vaja on selgust, ühist suunaseadmist ja ka ühist tegutsemist.“
Kopsuvähi andmete koondamise teostatavusuuringu kõrval on hoo sisse saanud järgmine uuring kopsuvähi patsiendi raviteekonna mõistmiseks ja kaardistamiseks. „Üksik uuring või projekt ei suuda enamasti anda ammendavat vastus suurtele ja keerukatele küsimustele ning parim viis on teadmist järkjärguliselt ehitada. Kopsuvähi andmete kogumise projekti tulemused on koondatud raportiks, kuid lisaks sellele loodame nimetatud uuele projektile anda ka muud väärtuslikku sisendit, mis omakorda nende arenemise tempot kiirendada aitaks. Ma usun, et mida suurem on läbipaistvus projektimeeskondade vahel ja mida rohkem me suudame silotornistumist vältida, seda edukamad on riigina ka meie tulemused,“ lisas Koit.
Kopsuvähi andmete koondamise teostatavusuuringu protsess eri kompetentsikeskuste, erasektori ja riigiasutuste vahel näitas, et läbi suurema koostöö ja paranenud teadmiste on võimalik luua suurem selgus andmete käsitlusel ja seega tulevikku vaatavalt panustada ka tulemuslikumasse raviteekonda. Kiiresti ja üheselt analüüsitavatel andmetel põhinevad otsused aitavad luua rohkem tervist vähendades põhjendamatuid kulutusi. Samas tuleb enne investeeringuid digilahendustesse luua teadmised, mida, miks ja millisena me vajame, et saavutada meie keskkonda kõige paremini edasi viivaid tulemusi.
Uuringust
Uuringumeeskonna osapoolteks olid Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Sotsiaalministeerium, Haigekassa ning Roche Eesti OÜ.
Projekti rahastati Roche globaalselt ellu kutsutud initsiatiivi Shining Towers raames, mille eesmärk on valitud riikides avaliku ning erasektori koosloomes piloteerida patsiendikeskset täppismeditsiini. Eesti kopsuvähi andmestiku teostatavusuuring oli üks kaheteistkümnest üleilmsest projektist.
Uuringu tulemused on võimalik võtta sisendiks Eesti vähihaigete andmeid koondava ja potentsiaalselt vähiravi kvaliteeti tõstva andmestiku struktuuri loomisel.
Kopsuvähiga patsientide andmekogu koondamine TÜKi, PERHi ja ITK andmebaasidest teostatavusuuringu lõppraportiga saad tutvuda siin.
