Vererõhku peetakse kõrgeks, kui selle näit ületab 120/70 mmHg. PERHi kardioloog Margus Viigimaa räägib, miks vererõhk üldse kõrgeks läheb, kuidas seda ennetada ja kas tablettravist on võimalik ka vabaneda. 

Hüpertoonia patsiente on palju

Viigimaa puutub kõrgvererõhktõve ehk hüpertoonia patsientidega kokku igapäevaselt. “Regionaalhaiglasse suunatakse need patsiendid, kelle puhul tavapärasest ravist ei piisa või on see väheefektiivne,” täpsustab ta. “Samuti jõuavad meie juurde patsiendid, kel on sekundaarne hüpertoonia ehk vererõhk on kõrge mõne teise haiguse tõttu.”

Kardioloogi sõnul ongi hüpertoonia sageli kaasuv haigus. Näiteks inimesel, kel on kõrge kolesteroolitase, on suure tõenäosusega ka vererõhu näidud kõrgenenud. Samuti esineb kõrget vererõhku diabeetikutel ja ülekaalulistel. 

Eestis on üle 300 000 inimese, kes on igapäevaselt hüpertoonia ravil. Viigimaa toonitab, et tablettravi kartma ei pea, kuna Eestis on kõrgvererõhktõve ravi väga heal tasemel. “Meil on kasutusel samad ravimid mis Rootsis ja Soomes,” lisab ta. 

Kõrgenenud vererõhk ja hüpertooniatõbi

Küllap on paljud kuulnud, et normaalseks peetakse vererõhku 120/80 mmHg. Septembris tulid aga välja uued juhised kõrge vererõhu raviks ja esimest korda eristatakse peale hüpertooniatõve (algab 140/90 mmHg) ka kõrgenenud vererõhku. “Uute juhiste järgi peaks normaalne vererõhk olema alla 120/70 mmHg. Enamiku inimeste vererõhk sellele vererõhu kategooriale ei vasta ja on kõrgem,” möönab kardioloog. 

Endiselt loetakse hüpertooniatõve alguseks süstoolse vererõhu näitu, mis ületab 140, kuid risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse hakkab tõusma juba 120 juures. Viigimaa toonitab, et uued juhised aitavad ennetada kõrgenenud vererõhu edasist tõusu. 

Kui patsiendil mõõdetakse kahel järjestikusel arstivisiidil vererõhuks 140/90 mmHg, on tegemist kõrgvererõhktõvega. 

Haiguse väljakujunemine sõltub elustiilist

Enamikul juhtudel (90–95%) on hüpertoonia pärilik haigus, millel on palju geene, mis seda soodustavad. Viigimaa toonitab, et kui pärilikkuse osa on organismis olemas, on haiguse väljakujunemisel suur roll elustiilil. Näiteks soodustab hüpertooniatõve teket kehamassiindeksi suurenemine, vähene liikumine ja suitsetamine. 

Umbes 10 protsenti patsiente haigestub hüpertooniasse mõne teise haiguse tagajärjel. Nende alla kuuluvad näiteks südame-, neeru- ja kilpnäärme haigused. 

“Hüpertooniatõbi kujuneb välja pika aja jooksul. Üldjuhul 30ndate alguses hakkab endast märku andma ja umbes 50–60ndates tuleb meil haigust tablettidega ravima hakata,” räägib kardioloog kõrgvererõhktõve tekkest. 

Teine kõrgenenud vererõhu tüüp on sekundaarne hüpertensioon. See võib tekkida täiesti ootamatult. “Võib juhtuda, et inimesel on terve elu olnud normaalne vererõhk ja ühel hetkel lähevad näidud paigast ära. Sellisel juhul ei ole tegemist tavapärase kõrgvererõhktõvega ja tuleb uurida, kas taustal võib olla mõni teine haigus, mis seda on põhjustanud,” selgitab Viigimaa. 

Ravi karta ei tasu

Viigimaa sõnul tablettravi sageli kardetakse, kuid selleks pole vähimatki põhjust. Tänapäeval on kõrge vererõhu ravimiseks olemas väga head ravimid ja kasutatakse ka mitme erineva ravimi kombinatsiooni. 

“Pigem kasutame väiksemaid doose ja erinevaid ravimeid ühes tabletis. Nii on ravi efektiivsem ja kõrvalmõjusid vähem,” selgitab kardioloog. “Varasemalt kasutati pigem monoravi: kasutati ühe ravimi maksimaalset doosi ja kui see ei aidanud, lisati ka teine ravim. Praegu kombineeritakse väikest ravimi doosi oskuslikult teistega.”

Kas tablettravist on võimalik vabaneda? 

Kui tabletid on vererõhu raviks juba välja kirjutatud, siis kas neist on võimalik ka vabaneda? Viigimaa sõnul on vererõhutablettidest vabanemine pigem erand kui reegel. Võimalik on see näiteks juhul, kui patsiendi kehakaal oluliselt langeb ja füüsiline koormus muutub regulaarseks. 

“Minu patsientide hulgas on terve rida selliseid, kes radikaalse tervisekäitumise muutusega on suutnud vererõhku normis hoida aastakümneid,” räägib Viigimaa ja lisab, et arvesse tuleb siiski võtta, et kõrgvererõhktõbi võib ajas süveneda ja vajada siiski jätkuvalt tablettravi. 

Viigimaa räägib, et üldjuhul alustataksegi kõrgvererõhktõve ravi elustiili muutmisega ja kui see tulemusi ei anna, minnakse üle tablettravile. Hea on teada, et tervisliku eluviisi ja õigeaegse tablettraviga on kõrge vererõhuga patsientidel võimalik insuldi- ja infarktioht viia peaaegu samale tasemele, kus see on normaalse vererõhuga inimesel. Kindlasti ei tohi ravimite ärajätmist või vähendamist otsustada inimene ise, vaid neid otsuseid tuleb teha koos raviarstiga.