Mis on tervislik ja mis mitte? See on küsimus, millele vastamisel võib infomüra keskel kiiresti hätta jääda, kuna erinevaid teadmisi ja vastukäivat infot leidub ümberringi väga palju. Inforägastiku virvarris võib õige tee aidata leida õppinud spetsialist ehk tervisedendaja või tervisejuht, võimaldamaks inimesel teha tervist toetavaid jätkusuutlikke valikuid.

Rahvatervis koosneb erinevatest komponentidest

WHO (World Health Organization) defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli tervist mõjutavate tegurite üle ja selle kaudu muuta oma tervist paremaks. Selle protsessi juures on vajalik ka vastava väljaõppega spetsialistide, sealhulgas tervisedendajate ja tervisejuhtide panus, kes saavad muutusi juhtida nii omavalitsustes kui ka individuaalse nõustamise kaudu, aitamaks seeläbi elanike heaolu suurendada.

Kuivõrd rahvatervis on seotud nii toitumise, liikumise, sõltuvusainete tarvitamise, vaimse tervise ja teiste valdkondadega, võimaldab tervisedendus ära hoida võimalike terviseprobleemide ja kahjulikust eluviisist tingitud haiguste väljakujunemist.

Millega tervisejuht tegeleb?

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tervisejuhi eriala lõpetanud Mari-Anne Olenko viljeles tervislikke eluviise juba enne vastava hariduse saamist, kuid soovis oma teadmisi veelgi täiendada. Valituks osutuski tervisejuhi eriala, mis võimaldab edukalt täita ülesandeid tervisedenduse valdkonnas. “Valisin just selle eriala, sest see oli toitumisnõustamise erisuunaga. Soovisin saada uusi teadmisi ning omandada vastava eriala diplomi,” räägib ta.

Kuid millega tegeleb tänapäeval tervisejuht? Nimelt on tervisejuhi eriala lõpetanud inimesel võimalus töötada toitumis- ja liikumisnõustajana, omavalitsustes tervisedenduse spetsialistina, erinevates ettevõtetes tervisespetsialistina või luua sootuks oma ettevõte. Samuti võimestab tervisejuht Olenko sõnul oma tiimi või meeskonda, et koos vajalikke muutusi ellu viia.

“Usun, et tervisejuhi roll on oluline käesolevas ühiskonnas, et tervist puudutavate valikute virvarris aidata inimestel orienteeruda ning aidata neil teha paremaid valikuid, mis toetaksid nende tervist jätkusuutlikult,” sõnas ta.

Tervislik eluviis ei ole midagi keerulist

Kuigi inimesed võivad küll endale teadvustada fakti, et tervis on nende endi kätes, ei pruugi see tihtipeale väljenduda nende tegudes ning olla seejuures järjepidev. Olenko sõnul on inimestel sageli raske ja ebamugav muuta olemasolevaid ning võib-olla mitte kõige tervislikumaid tervisekäitumise harjumusi tervislikemate vastu. “Inimestel on nii õigeid teadmisi kui ka palju valeteadmisi ning samas ollakse teadlikud erinevatest müütidest.”

Kuivõrd Mari-Anne on lõpetanud toitumisnõustamise erisuuna, näeb ta oma igapäevatöös tihti seda, kuidas inimesed kipuvad arvama, et tervislik toitumine (sh liikumine) on midagi rasket, keerulist ja ülesaamatut.

“Samuti näen ka seda, et kui soovitakse oma eluviise ja harjumusi muuta, siis tahetakse kohe ja kiiresti kaalu alandada ning selleks viiakse oma toidulaud väga kesiseks ning suurendatakse meeletult oma liikumisharjumusi. Selliselt aga kaugele ei jõua ning ühel hetkel ütleb tervis üles ja sealhulgas tahtejõud,” kirjeldab ta.

Ka rahvatervise seisukohalt saaks välja tuua erinevaid aspekte, kus tervisejuhid ohukohti näevad. “Laste puhul on see kindlasti vähene liikumisharjumus, keskealiste puhul kesine toidulaud, sest napib aega korralikult toituda. Kindlasti mängib igas vanusegrupis suurt rolli tervise seisukohalt  nutiseadmed ja ekraanisõltuvus, mis kõige muu hulgas oluliselt halvendab unekvaliteeti,” toob ta näiteid.

Kuidas oma tervist ise paremini juhtida?

Et inimese tervis on tema enda kätes, annab tervisejuht Mari-Anne Olenko kolm soovitust, kuidas oma tervist paremini juhtida:

• Tegele selle liikumisharjumusega, mis Sulle meeldib – olgu selleks jooksmine, metsakõnd, pallimäng, ujumine, jõutreening vms, ja tee seda iganädalaselt regulaarselt! Naudi, mida teed ja tee seda, mida naudid!
• Toitu taldrikureeglist lähtuvalt: erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt vähemalt pool taldrikust. Valgurikas toit, nagu kala, (linnu)liha, kodujuust, kaunviljad vm võiks moodustada umbes veerandi taldrikust. Lisand, näiteks tatar, kartul vm võiks moodustada ülejäänud veerandi taldrikust.
• Hoolitse igapäevaselt oma vaimse tervise eest!