Silm on keeruline elund ning see, mida näeme teisele inimesel silma vaadates, on vaid jäämäe tipp. Silma sees asub võrkkest ehk reetina. Reetina asub silmamuna sisepinnal ja sellele langenud valguskiirtest saabki alguse nägemisprotsess. Võrkkestal eristatakse kaht osa: perifeerne võrkkest ning väiksem, võrkkesta keskosa ehk kollatähn (maakula). Tänu kollatähnile näeme selgelt, loeme ja saame teha täppistegevusi. Kokku kutsutakse neid võrkkesta osi silma põhjaks.
Vanusega suureneb risk erinevateks silmahaigusteks – pärast 45. eluaastat muutub tavaliselt lähedale nägemine udusemaks. Nägemisteravus on nägemise, eriti kujundite nägemise selgus, mis sõltub võrkkesta fookuse teravusest silmas ning aju tõlgendusvõime tundlikkusest.
Nägemisteravusega mõõdetakse võimet ära tunda erineva suurusega musti sümboleid valgel taustal standardselt kauguselt. See on kõige tavalisem nägemisfunktsiooni kliiniline mõõtmine. Nägemisteravuse languse puhul aitavad prillid. Tasub pöörduda optometristi poole, kes aitab määrata õiged prillid.
| Paide Arvamusfestivali Tervise Tuleviku alal toimub sel reedel, 11. augustil kell 16.00 arutelu „Viimane kustutab tule!“, mis keskendub just nägemisele, selle kaotusele ja kaasnevatele sotsiaal- ja tervishoiuprobleemidele. |
Aga kui prillid enam ei aita?
Umbes samast vanusest tõuseb ka risk teisteks silmahaigusteks. Lihtsustatult võib silmahaigused jagada silma eesseina ja silma tagaseina haigused. Kui silma eesseina haigustega oleme tavaliselt rohkem kursis – näiteks kataraktist (hallkae) ja glaukoomist (rohekae) ollakse enam kuulnud, siis tagaseina haigused on juba spetsiifilisemad.
Silmapõhja haigused on pidurdatavad või kergemini ravitavad, kui need avastatakse varakult. Pärast 40. eluaastat on oluline käia regulaarselt silmaarsti juures ning silmi kontrollida. Kindlasti tuleb arsti poole pöörduda, kui avastate nägemises ise muudatusi – ei peaks arvama, et olen juba vana ja muutused on normaalsed. Muutused on normaalsed küll, kuid tihti võivad need anda märku tõsisest silmahaigusest, mida varajase avastamise korral on võimalik ravida ning nii vältida tõsise silmakahjustuse teket. Kui lugemisprillid ei aita või teil on muid probleeme nägemisega, pöörduge kindlasti arsti poole.
Üheks levinumaks vanusega kaasnevaks haiguseks on silma tagapõhjas asuva kollatähni kärbumine ehk maakula degeneratsioon (inglise keeles macular degeneration või AMD). Kui nägemine on udune nii kaugele kui lähedale, kui lugemine on väga raske või lausa võimatu, nägemises esineb laike või moonutusi, on kindlasti põhjust pöörduda silmaarsti (oftalmoloogi) poole.
Silma põhjas toimunud muudatustest, mis võivad viia maakula degeneratsiooni või silmanärvi kahjustuseni, saab ka ise aimu, kui teha regulaarselt Amsleri testi.
Amsleri test (inglise keeles Amsler’s grid ehk Amsleri ruudustik) on kasutusel juba 1940ndatest aastatest, selle looja oli Šveitsi oftalmoloog (silmaarst) Marc Amsler. Amsleri testi kasutatakse kollatähhni ehk maakula või nägemisnärvi kahjustustest tulenevate nägemishäirete tuvastamiseks.
Test koosneb horisontaalsete ja vertikaalsete joonte ruudustikust (neid on pisut erinevaid, kuid töötavad ühtemoodi). Ruudustikuga ennast testides on võimalik tuvastada nägemishäireid, mille on põhjustanud muutused võrkkestas, eriti kollatähnis (ehk maakulas).
Testi oma nägemist!
Kollatähni kärbumise kontroll – Amsleri test
Silmade tervis ja nende eest hoolitsemine on oluline terve elukaare jooksul. Vananedes
muutub ka silmanägemine, risk silmahaiguste tekkeks kasvab.
Maakul ehk kollatähn asub silma tagaseinas ja see võimaldab meil nii lugeda kui värve ära tunda, aga annab meile ka ruumilise orientatsiooni.
Kollatähni kärbumine ehk maakuli degeneratsioon (Age-Related Macular Degeneration ehk AMD) on üks sagedasemaid vananemisega kaasnevaid silmahaigusi.
Maakuli degeneratsioonile saab jälile lihtsasti sooritatava Amsleri testi abil.
Tee nii:
- Aseta ekraan silmadest lugemiskaugusele (30-40 cm). Kui kasutad lugemiseks prille, pane need ette.
- Hinda silmi eraldi. Kata käega üks silm – kui testid paremat silma, siis kata vasaku käega vasak silm. Ja vastupidi.
- Vaata keskel olevat täppi.
- Hoia pilk täpil ja hinda jooni, mis jäävad silma vaatevälja.
- Kas esineb heledaid või tumedaid laike?*
- Kas jooned on sirged?
- Kas jooned on terviklikud või katkendlikud?
- Korda testi teise silmaga.
Kui jooned ruudustikul ei ole sirged või näed tumedaid/heledaid laike või jooni katkendlikult, on Sul põhjust pöörduda silmaarsti juurde.
Kui kõik jooned on ühtlased, sirged, loetakse testi tulemus negatiivseks ning Sul ei ole põhjust muretseda.
* Tulenevalt testi tegemise asukohast võib valgustus mõjutada testi tulemust.
Näited testitulemusest, mille järgselt on soovitatav pöörduda silmaarstile:
