Sclerosis multiplex (SM) on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mida põeb maailmas hinnanguliselt 2,8 miljonit inimest: iga viie minuti tagant saab keegi maailmas SM-i diagnoosi. SM-i korral ründab inimese immuunsüsteem pea- ja seljaaju ning nägemisnärvide närvikiude ümbritsevat kaitsvat ja isoleerivat müeliinkihti, põhjustades põletikku ja sellele järgnevat kahjustust, mis võib viia kõige hullemal juhul puude ja/või töövõime kao väljakujunemiseni.

Multiple Sclerosis International Federation poolt koostatava SM-i atlase andmetel on viimase kuue aasta jooksul sclerosis multiplexi haigestunute arv kogu maailmas kasvanud 600 000 võrra. Eestis on haiguse levik suurem kui näiteks naabrite juures Lätis või Leedus. Kui Eestis on 100 000 elaniku kohta haigestunuid 113, siis Lätis ja Leedus vastavalt 107 ja 104.

Uuring: patsiendid vajavad ravi kiiremini

Hiljuti valmis sclerosis multiplex’i haiguskoormuse ja mõjude uuring, mille järgi saaks Eesti riik hoida aastas kokku üle 2 miljoni euro, kui patsiendid saaksid tõhusaimat ravi kiiremini. Uuringut tutvustati ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus selle tulemustest rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatriakliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju. 

Dr Gross-Paju sõnul on sclerosis multiplex (SM) eelkõige noorte inimeste (20–29) haigus. „Sclerosis multiplex on autoimmuunne haigus, mis esineb naistel mõnevõrra rohkem kui meestel ning kõikidel SMi põdejatel kulgeb haigus erinevalt. Sclerosis multiplex’i sümptomid võivad olla üsna erinevad: tasakaaluhäired, jalgade nõrkus, nägemisnärvi põletik, jms. Haiguse teeb omapäraseks see, et noortel inimestel võivad tekkida üsna rasked neuroloogilised sümptomid, mis võivad mõne nädalaga ka iseenesest taanduda,“ rääkis dr Gross Paju ning lisas, et aktiivsema sclerosis multiplex’i kuluga patsiendid vajavad suure efektiivsusega ravi kohe haiguse alguses, kuna selline ravi on efektiivsem. 

Ravivõimalused

Uuringutega on tõestatud, et SMi varajane ravi on tõhusam: inimesed, keda hakati kohe ravima suurema annuse ravimiga, elasid paremini kui need, kellel ravi algus viibis. Inimestel, kelle ravi hilines näiteks 2 aastat, ei taastunud kunagi juba tekkinud. Täna on kasutusel suure efektiivsusega ravimid: parim saadaolev ehk kõrge efektiivsusega ravi võimaldab rohkematel inimestel töötamist jätkata.

Tervisekassa täna kõigile täna kõrge efektiivsusega ravi ei võimalda: hetkel saab Eestis tõhusaimat ravi patsientidele määrata alles kolmanda ravivalikuna ja seda saab kasutada sellisel juhul, kui inimesel on olnud kaks ägenemist ühe aasta jooksul.

Keeruline haigus patsiendile, aga ka tervishoiusüsteemile

Umbes 70% hulgiskleroosi haigestunud patsientidel tekib puue, kui nad ei saa mõistliku aja jooksul pärast diagnoosimist piisavalt efektiivset ravi. See toob suuremad kulud töötukassale, tervisekassale, sotsiaalkindlustusametile ja kohalikele omavalitsustele. Kahjuks haigestuvad SM-i kõige sagedamini noored täiskasvanud, kel suur osa elust veel ees. 

U 1/3 patsientidest on töövõimekadu ja enam kui 20 protsendil puue juba esimese aasta jooksul pärast diagnoosi saamist. Riik on täna valiku ees, kas teha täiendav investeering kõrge efektivsusega ravisse, millest arvestatav osa tuleb riigile tagasi ning võimaldada noortel täiskasvanutel täisväärtuslikult elada ning töötada, või jätta investeering tegemata ja jätkata senise lähenemisega, mille kohaselt ligi ¾ patsientidest on puude ja/või töövõimekaoga.

Uuringust

“Sclerosis multiplex’iga seotud majandusliku ja haiguskoormuse hindamine Eestis” raportis analüüsiti kõikide viimase kolme aasta jooksul Eestis selle diagnoosi alusel ravi saanud 2019 patsiendi andmeid, et selgitada välja erinevad riigile kaasnevad kulud, kui inimene haigestub sclerosis multiplexi ehk hulgiskleroosiga. 

Uuringu kohaselt annaks kõrge efektiivsusega ravimi kasutamine muudelt sotsiaalkuludelt kokkuhoidu, mis moodustab kokku 40% kallima ravimi maksumusest

Tõhusaima ravi aastane kuur patsiendi kohta maksab 16 244 eurot, samas jääks riigil kulutamata üle 6300 euro töövõime- ja puudehüvitistele, abivahenditele, soodusravimitele, arstikuludele, KOVide pakutavatele teenustele jne. 

Uuring osundab, et tehes kõrgeima efektiivsusega ravi kättesaadavaks näiteks 500 patsiendile, säästaks töötukassa kulutustelt ligi 280 000, riiklikelt sotsiaaltoetustelt üle 250 000, tervishoiuteenustelt ligi 175 000, puude ja töövõimekaoga seotud toetustelt ja soodustustelt üle 450 000 ning retseptiravimitelt ligi miljon eurot – see on kokku ligi 2,2 miljonit eurot aastas. 

Uuringu tellis ravimifirma Roche ning see valmis koostöös Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ning Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liiduga. Andmete töötlemise ja analüüsiga riiklike registriandmete põhjal panustas uuringu valmimisse statistikaamet.