Ehkki menstruatsiooniga kaasnevat valu peetakse paratamatuks või millekski, mis tuleb lihtsalt ära kannatada, võib väga tugev valu viidata hoopis diagnoosile, mida esineb maailmas umbes 10% fertiilses eas naistest. Miks on endometrioos nii salakaval haigus, mis jääb sageli diagnoosimata ning millal peaks kahtlusega arsti poole pöörduma, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla günekoloog dr Alevtina Kamneva.
Tekkepõhjus on seni teadmata
Endometrioosi tekkemehhanism pole tänaseni kinnitust saanud, kuid levinud teooria kohaselt tekib haigus siis, kui menstruaalveri satub munajuhade kaudu kõhuõõnde ning emaka limaskestast pärit rakud hakkavad mõne elundi külge kinnitudes paljunema. “Vales kohas asuvad rakud tekitavad kasvades ja paljunedes naisele tugevat valu nii menstruatsiooni eel kui ka ajal,” selgitas dr Kamneva. Seetõttu esineb tugev valu enam kui 70% naistest, kes diagnoosi saavad.
Ehkki menstruaalvere sattumine kõhuõõnde on menstruatsiooni ajal loomulik, pole teada täpset põhjust, miks osadel naistel saavad limaskesta rakkudest valulikud endometrioosi kolded, mis omakorda põhjustavad koldeid ümbritsevates kudedes pinget ja kroonilist põletikku. “Põhimõtteliselt võivad kolded kinnituda kõikide elundite külge, kuid kõige sagedamini esineb neid munasarjades, emakas või munajuhades. Ent on ka juhuseid, kus günekoloogi vastuvõtule pöördutakse hoopis soolearsti või mõne muu spetsialisti juurest ning selgub, et valu on põhjustanud just endometrioos,” rääkis ta.
Nimelt on haigusel mitu erinevat vormi – kui pindmise endometrioosi puhul on tegemist mõne elundi peal asetseva haiguskoldega, siis kõige sagedamini diagnoositakse naistel munasarja endometrioosi ehk tsüsti, mis asub ühes või mõlemas munasarjas. “Rohkem kui 6-sentimeetrise läbimõõduga tsüstid võivad vajada laparoskoopilist ehk kirurgilist ravi, mille käigus need eemaldatakse,” selgitas günekoloog.
Harvem esineb naistel süvaendometrioosi, mis on haiguse raskekujuline vorm, sõltuvalt lokalisatsioonist võib põhjustada valu kõikides kõhuõõneorganites, sealhulgas sooltes, kusepõies ja/või -juhades. “Kui 10% fertiilses eas naistest on diagnoositud endometrioos, siis kõikidest endometrioosi juhtudest esineb süvaendometrioosi umbes 10%-l naistest,” lisas ta.
Valu ei tohi kannatada
Siiski jääb endometrioos sageli vajaliku tähelepanuta põhjusel, et naised on harjunud menstruatsiooni ajal valu kannatama, seda enam, et valulävi on inimeseti väga erinev. Kuidas aru saada, et menstruatsiooniga kaasnev valu on piisav arsti poole pöördumiseks?
“Kui valu tekib menstruatsiooni esimesel päeval, leeveneb tasapisi paari päeva jooksul ning valuvaigistit tarvitatakse vajadusel 1–2 korda päevas, siis suure tõenäosusega pole tarvis endometrioosi kahtlustada. Ent kui valu algab päevi või nädalaid enne menstruatsiooni, valu vaigistamiseks kombineeritakse erinevaid valuvaigisteid ning halvematel juhtudel tuleb jääda koju lamama või haiguslehele, siis väga suure tõenäosusega võib see viidata endometrioosile,” selgitas dr Kamneva.
Et valu ollakse harjunud kannatama, selgubki diagnoos sageli alles siis, kui tekivad probleemid rasestumisel – ⅓ viljatusega seotud põhjustest on “süü” just endometrioosil. “Samas leitakse endometrioosi koldeid teinekord ka juhuleiuna, kuna kaebusi pole või on need nii väikesed, et naine pole pidanud vajalikuks arsti poole pöörduda. Näiteks ei tekita valu isoleeritud munasarja endometrioidne tsüst, mis avastatakse alles ultraheli uuringu käigus,” sõnas ta. Seda “salakavalust” peegeldavad ka uuringud, mille kohaselt võib õige diagnoosini jõudmiseks minna koguni 7–10 aastat.
“Kindlasti tasub reageerida, kui valu on pikaajaline ja pidev, kuna sageli tekib see juba väga noores eas: kui esimese menstruatsiooni puhul on veel raske midagi kahtlustada, siis aasta-pooleteise möödudes tuleks kindlasti kaebustega günekoloogi juurde pöörduda,” ütles dr Kamneva.
Endometrioos on krooniline haigus
Endometrioosi diagnoos selgub reeglina kas günekoloogilise ultraheli või laparoskoopiliste uuringute käigus. Et tegemist on kroonilise haigusega, mida pole võimalik välja ravida, kuuluvad sümptomeid leevendavate ravimite hulka hormonaalsed vahendid, mis takistavad kolletel edasi levida ning muudavad ka menstruatsioonid vähem valulikuks. “Kui diagnoos jääb õigel hetkel panemata, võib endometrioos mõjutada elundite tööd ning tekitada liiteid erinevate organite vahele. Seega on ravi väga tähtis,” toonitas arst.
“Ravi määratakse igale patsiendile individuaalselt ning hinnatakse, kas hormonaalsetest preparaatidest on olnud kasu või mitte. Seega võib sobivaima ravi leidmine võtta natuke aega ja kannatust, kuid pakub reeglina tugevatele sümptomitele tõhusat leevendust,” selgitas arst. Samas on endometrioosi puhul esikohal valuravi ehk valuvaigistid, mis aitaksid tugevamate valuepisoodidega toime tulla.
Teadlikkus on paranemas
Ehkki endometrioos on dr Kamneva sõnul salakaval haigus, tuleb siiski naisi kiita, kuna järjest enam osatakse sümptomite ilmnemisel vastava spetsialisti poole pöörduda. “Kui varem pöörduti abi saamiseks perearsti või mõne muu spetsialisti poole, siis näen järjest enam, et naised tulevad otse günekoloogi vastuvõtule, kuna oskavad haigust endal kahtlustada. See on igati tervitatav ning näitab, et teadlikkus on ühiskonnas paranemas,” kinnitas ta.
Samas on paranenud teadlikkus ka arstide seas. “Üha enam suunavad ka teised eriarstid naisi günekoloogi vastuvõtule või oskavad diagnoosi kahtlustada. Et endometrioosile pole täna veel tõhusat ravi, siis eelkõige on tähtis tegeleda valuraviga – seega on menstruatsiooni eel või ajal esinev tugev valu kindlasti igati piisav põhjus günekoloogi poole pöördumiseks,” julgustas dr Kamneva.
