Suur lugu: 13 küsimust ja vastust koroonaviiruse läbipõdemise ja vaktsiini kohta

Koroonaviiruse läbipõdenuid tuleb iga päevaga aina juurde, mistõttu võib tekkida küsimus: kuidas muutub elu pärast haigusest tervenemist või selle vastu vaktsineerimist? Mida teha tohib, millised on jätkuvad ohud ning kuidas kaitsta kõige efektiivsemalt ennast ja enda lähedasi?

Kuna COVID-19 kõiki aspekte me veel täielikult ei mõista, on ühtseid ja selgeid vastuseid anda mõnevõrra keeruline. Siiski on teadlased jõudnud viirust juba piisaval määral uurida, et teha üldiseid järeldusi selle kohta, milline näeb elu välja pärast viiruse läbipõdemist või selle vastu vaktsineerimist.

Kõige selle juures tasub siiski meeles pidada, et COVID-19 on endiselt midagi, mida põhjalikult uuritakse. Seega tasub ka pärast esmaste põhitõdede mõistmist uudistel silm peal hoida – on vägagi võimalik, et leitakse infot millegi kohta, mida me seni ei teadnud.

Põdesin viiruse läbi või sain vaktsiini – kui kaua ma kaitstud olen?

Praeguseks läbiviidud uuringud näitavad, et viiruse läbipõdemisel või vaktsineerimisel tekkinud antikehad püsivad inimorganismis vähemalt kuus kuud.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste poolt avaldatud esimeste andmete põhjal võib väita, et koroonaviiruse antikehad püsivad pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist 80% uuritavatest ka kaheksa kuud hiljem.

The New England Journal for Medicine kirjutas hiljuti, et uuringute järgi viirusevastaste antikehade tase ei lange üldjuhul nelja kuu jooksul pärast diagnoosi saamist. Silmas tuleb siiski pidada, et antikehade arv on muutlik ning mida rohkem on haigestumisest või vaktsineerimisest aega mööda läinud, seda suurem on tõenäosus uuesti haigestuda. 

Hetkel on meditsiinitöötajad ja teadlased konsensusel, et inimene võib end üsnagi turvaliselt tunda kuni kuus kuud, aga sellegipoolest ei tohi hetkekski valvsust kaotada.

Aga kas mul ikka on antikehad olemas?

Selleks, et teada saada, kas ja millisel määral on kehas koroonaviiruse antikehasid, võib lasta teha vastava uuringu. Antikehade uuringu saab teha iga inimene, kes on koroonaviiruse juba läbipõdenud.

Siinkohal on paslik täpsustada, et antikehade uuring ei sobi koroonaviiruse olemasolu diagnoosimiseks – kui on kahtlus, et ollakse värskelt nakatunud, tuleks teha siiski kõigepealt PCR (ninaneelu) test. 

Koroonaviiruse antikehade uuring näitab antikehade olemasolu ja nende numbrilist taset proovi andmise hetkel (< 50.0 AU/ml – negatiivne; ≥ 50.0 AU/ml – positiivne). Kui test on negatiivne, tähendab see, et koroonaviiruse antikehasid ei ole organismis piisaval hulgal, et kinnitada viiruse läbipõdemist või vaktsineerimise tõhusust, kirjutab Synlab.

Samuti ei välista hilisem negatiivne antikehade tulemus esmast positiivset ninaneelu proovi (PCR) tulemust, sest asümptomaatilistel või kergete sümptomitega põdenud isikutel ei pruugi antikehi tekkida. Kui antikehasid ei ole inimese organismis piisaval hulgal, siis ei teki tal ka viiruse vastu immuunsust. 

Kas koroonaviiruse läbipõdenud võivad uuesti haigestuda? 

Nagu eespool mainitud, siis aja jooksul organismis olevate antikehade hulk langeb, mis tähendab, et ka inimene, kes on COVID-19 juba läbipõdenud või selle vastu vaktsineeritud, võib uuesti haigestuda. Iga inimene põeb viiruse läbi erinevalt ning see sõltub inimese organismist, kuidas haigus ühe või teise puhul kulgeb. 

Näiteks kui inimene on asümptomaatiline, kergete sümptomitega või immuunpuudulikkusega, ei pruugigi tal piisavas koguses antikehasid tekkida, mistõttu ei ole ta kaitstud ka uuesti nakatumise eest, kuid sellised juhtumid pigem erandlikud ja esinevad vähestel inimestel. 

Kas haiguse läbipõdenu võib olla veredoonor?

Ka praegusel ajal vajavad haiglad veredoonoreid, sest iga vereloovutus võib päästa kellegi elu. Eestisiseseid piiranguid doonorite valiku osas ei ole, verd võivad minna loovutama kõik haigustunnusteta inimesed. 

Kui doonor on viiruse läbipõdenud, võib ta verd loovutada 14 päeva pärast sümptomite kadumist või pärast negatiivset RNA testi. Doonoriks ei saa minna need inimesed, kellel esinevad COVID-19 haigussümptomid või kes on haigestunu lähikontaktsed. 

Kas koroonaviiruse läbipõdenu võib olla haigusekandja? 

Koroonaviiruse levikut ja nakatumist on tihti keeruline mõista: kuigi antikehad puhastavad inimese organismi sisuliselt infektsioonist ja suudavad viiruse paljunemise peatada, on esinenud juhtumeid, et haigusest taastunud inimesed on olnud endiselt viiruse edasikandjad. Neid olukordi aga on esinenud siiski pigem harva.

Üldjuhul käitub haiguse läbipõdenud inimese organism sarnaselt sellele, kui inimene on saanud vaktsiini ehk tekivad antikehad ning inimene ei saa haigestuda ega olla ka haiguse kandja. 

Siiski on nii enda kui ka teiste tervise huvides mõistlik võtta pigem ettevaatlikum positsioon: isegi pärast tervenemist või vaktsineerimist kanda avalikus kohas maski, puhastada pidevalt käsi ning hoiduda tarbetutest kontaktidest.

Kas koroonaviiruse läbipõdenud inimene peab lähikontaktseks jäädes end taas isoleerima?

See on üks koht, kus haiguse läbipõdenud inimesed võivad rõõmustada: vabariigi valitsuse korralduses on kirjas, et inimene, kes on viiruse läbipõdenud, ei pea kuue kuu jooksul ka lähikontaktsuse korral isolatsiooni jääma, sest, nagu enne mainitud, ei saa ta üldjuhul olla haiguse kandja. 

Maailma Terviseorganisatsioon kirjutab, et inimene, kes on haigusest taastunud, kuid puutub taas kokku koroonaviirusesse nakatunuga, peab end vähemalt kümneks päevaks isoleerima vaid juhul, kui ta tunneb, et tal võivad uuesti esineda COVID-19 sümptomid.

Kas läbipõdenu arsti juurde saab minna?

Kuigi tundub, et praegusel ajal on kõigil arstidel käed-jalad tööd täis, ei takista COVID-19 pandeemia enamasti inimestel muude tervisehädade korral arstiabi saamast ning arstile visiidi määramine toimub nii nagu varem. Iga inimene saab mistahes tervisehädade puhul arsti juurde minna (kuigi ooteajad võivad olla veidi pikemad), olenemata sellest, kas ta on haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või haigusest veel puutumata.

Siiski on kriitiliselt oluline jälgida, et enne arsti juurde minekut ei ilmneks koroonaviiruse sümptomeid. Kui läbipõdemine võib anda turvatunde, tuleb pandeema vaibumiseni igal juhul oma tervisel silm peal hoida.

Kas ja millal on mõttekas end vaktsineerida neil, kes on koroonaviiruse läbipõdenud? 

Jah, iga inimene peaks end lõppkokkuvõttes koroonaviiruse vastu vaktsineerima, olenemata sellest, kas ta on viiruse läbipõdenud või mitte. Viiruse läbipõdemise järel tekkinud antikehad püsivad organismis keskmiselt kuus kuud, seega tuleks neil, kes on viiruse läbipõdenud, vaktsineerida end kuus kuud pärast haigusest paranemist, et vältida uuesti nakatumist. Vaid siis, kui suurem osa inimestest on vaktsineeritud, saab ehk lõplikult viiruse leviku peatada. 

Vaktsineerimise efektiivsusest leiame hea näite Iisraelist: riigis 90% 60-aastastest ja vanematest inimestest saanud esimese annuse Pfizer’i vaktsiini ning juba on tulemused näha – tervishoiuministeeriumi kogutud andmed näitavad, et selles vanuserühmas oli nakatunute arv langenud 41% ja haiglaravi vajavate inimeste arv langes jaanuari keskpaigast veebruari alguseni 31%. 

Kas tulevikus saab vaktsineerida end ka apteekides?

Kui hetkel tuleb koroonaviiruse vastu vaktsineerimiseks minna arsti juurde, siis tulevikus võidakse hakata ka Eestis inimesi vaktsineerima selleks ettenähtud keskustes.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse märkis Sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, et kuigi Suurbritannias ja Prantsusmaal saavad inimesed end juba praegu käia vaktsineerimas apteekides, on Eestis olukord veidi teistsugune: vaktsineerimise aeglane tempo ei tulene mitte vaktsineerimiskohtade vähesusest, vaid sellest, et Eestisse ei jõua lihtsalt piisavas koguses vaktsiine.

Kuidas vaktsineerida viiruse vastu liikumisvõimetuid inimesi?

Viirusesse saavad nakatuda ka inimesed, kes ise kodust väljas ei käi, sest viirusekandjaks võivad olla nende pereliikmed. Kui inimene on liikumispuudega või ei saa mõnel muul põhjusel ise vaktsineerima minna, siis on kõige mõistlikum vaktsineerida ära tema lähedased või hooldajad. 

Kui ühelt poolt räägib sellise lähenemise kasuks aja kokkuhoid, siis samal Sotsiaalkomisjoni avalikul istungil sõnas Jesse, et lähedaste vaktsineerimise eelistamist mõjutab ka logistika. Vaktsiini inimesteni toimetamine on väga keeruline, sest nii Pfizeri kui Moderna vaktsiinid on temperatuuritundlikud ning senine kogemus näitab, et vaid AstraZeneca vaktsiin talub temperatuuri kõikumist, kuid see-eest seda ei tohi raputada. 

Siiski tegeletakse Jesse sõnul sellega, et ühel hetkel saaks vajadusel ka vaktsiini inimestele koju viia, kuid lahenduseni jõudmine võtab veel aega. 

Millal jõuame karjaimmuunsuseni ja kes kedagi saab sundida vaktsiini saama?

Mitte kedagi ei saa vaktsineerima sundida, kuid inimestele peab pakkuma viiruse kohta võimalikult palju mitmekülgset infot. Perearstide liidu juhatuse liige Karmen Joller märkis Sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, et oluline on mitte kedagi tagant kiirustada, kui nad vaktsineerimise osas kahtlevad, vaid pigem tasub keskenduda inimeste harimisele ja võimalikult täpse info jagamisele.

Selle jaoks korraldatakse vaktsineerimise kohta infotunde, et ka vaktsiinis kahtlevad inimesed saaksid võimalikult objektiivset ning täpset infot vaktsiini riskide ning positiivsete omaduste kohta.

Kui ühel hetkel saab vaktsineeritud vähemalt 70% elanikkonnast, saab juba rääkida ka karjaimmuunsusest, mis tähendab, et kuigi osad inimesed ei ole nõus vaktsiini vastu võtma, kaitseb neid suur vaktsineeritute hulk – viirus ei saa lihtsalt enam nii hõlpsalt levida.

Kas hooldekodus lähedasi tohib külastada?

Peame paraku ikka veel leppima sellega, et viiruse tõkestamiseks tuleb vältida kontakti inimestega väljaspool oma leibkonda, mistõttu on ka hooldekodude töötajad praegusel ajal väga ettevaatlikud, et üheski asutuses suurt puhangut ei tekiks. Siiski lubatakse mõnes kohas lähedasi kindlaid reegleid järgides külastama. 

Haiguse läbipõdemine või selle vastu vaktsineerimine ei mõjuta täna veel lähedaste külastamist hooldekodus. Siiski tasub reeglitel silm peal hoida, sest nii nagu ka pandeemia ise, on ka need reeglid pidevalt muutumas.

Et inimesed saaksid taas oma lähedasi külastada ning piiranguid hooldekodudes võimalikult kiiresti leevendada, peavad sealsed töötajad ja hoolealused vaktsineeritud saama.

Riigikogu Sotsiaalkomisjoni avalikul istungil osalenud dr Jolleri sõnul oleks kõige parem, kui hooldekodus oleks kohapeal vaktsineerimiskoolituse läbinud õde, kes sealseid inimesi vaktsineeriks. Oluline on säilitada vaktsineerimise järjepidevus hooldekodus, et uued hoolealused ei tooks nakkust väljast sisse. Kui hooldekodul ei ole võimalik sellist õde leida, siis tulevad neile appi perearstid. 

Kas koroonaviiruse läbipõdenud inimesed tohivad reisida?

Teoreetiliselt ei ole reisimine paljudesse riikidesse kunagi täielikult keelatud olnud, pigem on sihtriiki minnes või naastes tulnud jääda isolatsiooni või pidanud esitama negatiivse testitulemuse. Mitmed riigid teevad nüüdseks juba haiguse läbipõdenud või selle vastu vaktsineeritud inimestele erandeid. 

Igal riigil on pandeemia ajal omad reeglid ja piirangud, mis võivad ka lühikese aja jooksul muutuda. Infot selle kohta leiab riikide kodulehelt või ametlikest teadaannetest. 

Samamoodi muutuvad pidevalt reeglid, mis puudutavad Eestisse naasmist. 

Hoolimata sellest, et viiruse läbipõdenud inimesed saavad erinevatel tingimustel reisida, paneb välisministeerium kõigile südamele: koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ei ole praegu soovitatav reisile minna ning tasub oodata seda aega, mil pandeemia on läbi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.