Üle poole Eesti täiskasvanutest on ülekaalulised või rasvunud. Veelgi tõsisem on fakt, et ebatervislikud eluviisid tõstavad järjest rohkem pead ka Eesti laste ja noorte seas. Kuhu on koer maetud ehk mida teha selleks, et eestlaste toitumisharjumusi parandada?
Töödeldud toit tekitab sõltuvust
Toiduteavituskanali Fuudish looja Marge Tava sõnul on toidu roll aastasadade jooksul väga palju muutunud. “Tänapäeva toit on nagu kahe näoga Janus – ühest küljest on see meie kütus, mis varustab keha parima toorainega ja kaitseb kõikvõimalike sisemiste ja väliste ohtude eest, teisest küljest ei taju paljud inimesed seda toidu põhirolli üldse ning söövad eelkõige seda, mille järgi isutab või mis maitseb,” nentis ta.
Töödeldud toidu sõltuvusse on aga väga kerge ja kiire langeda, seda enam, et need maitsevad hästi ning ajavad rohke suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega inimese maitsemeeled pööraseks. “Ent sellised toidud üldjuhul ei teeni inimese tervist, vaid tema ihasid ning selle nõrkuse kaudu ongi inimene rakendatud tootjat ja tema rahakotti teenima,” märkis Tava.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hiljuti läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti lastest 30% ülekaalulised, nendest 11% rasvunud. Ehkki üheks põhjuseks on vähene liikumine, võib ka siin märgata toitumises tehtavate vigade tagajärgi. Marge Tava hinnangul oleks abi kasvõi sellest, kui laste sünnipäevalaualt puuduksid asovärvidega kaunistatud tordid või aspartaamiga siirupijoogid.
Ehkki suur osa toidust laste lauale küll täiskasvanute valikul, on laste teadlikkust siiski vaja tõsta. “Oleme ka ise koolis toidust rääkinud, lapsed kuulasid huviga ning paljud hakkasid meid ka sotsiaalmeedias jälgima,” märkis ta.
“Pisut vanemad lapsed saavad juba ka aru otsestest seosest, olgu selleks spordipoisi paremad sportlikud tulemused ja toitumine või akneprobleemid ja toitumine. Sellegipoolest ei saa lapsi panna vastutama kogu oma menüü eest,” rõhutas Tava.
Kõige suurem vastutus on tarbijal
Paljude erinevate tegurite mõjuvallas on Tava sõnul ka meie toiduainetööstus, mida mõjutavad lisaks tarbijatele ka jaeketid, kus soovitakse eelkõige näha kaupa, mis säiliks kaua ja mida oleks lihtne müüa. “Olen märganud mitmeid kohalikke väiksemaid tootjaid, kes esialgu valmistasid palju puhtamaid tooteid, aga pärast seda, kui neil õnnestus saada jaekettide sortimenti, muutus ka koostis,” nentis ta.
Ent mõistagi on oma roll ka turumajanduste tingimustel, kus iga tootja soovib luua kõige kasumlikumat toodet. “Kui tarbija teadlikkus või karmimad regulatsioonid kätt pulsil ei hoia, siis püütakse võimalikult odavalt toota võimalikult kõrge hinnaga müüdav toode,” selgitas Tava.
Selleks, et olukorda kohalikul turul parandada, lõigi Marge Tava Fuudishi kanali, millel on olnud toiduturule selge positiivne mõju. “Näha on, et tootjad ei taha meie poolt punast hoitusmärki saada (toiduaine mõnele koostisosale näidatakse Fuudishi poolt rohelist või punast tuld – toim) ja on hakanud rohkem mõtlema, kas kõik lisaained toodetes on ikkagi hädavajalikud või saab kuskil midagi looduslikumalt lahendada,” sõnas ta.
Ent Tava hinnangul lasub kõige suurem vastutus ikkagi tarbijal. “Kui meie ei osta kehva koostisega toodet, siis ei ole ka kauplustel põhjust neid müüa ja tootjatel neid toota. Siinkohal tuleb rõhutada, et kaugeltki ei kehti alati reegel, et kallim toode on kvaliteetsem – tihti maksab tarbija kinni kallid keskkonda reostavad mitmekihilised pakendid või odavale tootele tehtud hea turunduse,” märkis ta.
Just turundusel on toiduainete müügiedus väga suur roll. “Olles varasemalt ka jaeketi turundusjuhina töötanud, saan väita, et hea turundus mängib väga suurt rolli. Inimesed usaldavad poolpimesi reklaamisõnumeid ja armastatud reklaaminägusid. Nad eeldavad, et teatud eetikareeglid, mis kehtivad sõprade ja perekonna ringis, kehtivad ka turunduses, aga turundus on pigem nagu mäng, kus on omad reeglid,” nentis Tava.
Vaja on kõigi osapoolte panust
Marge Tava sõnul vastutavad just toidutootjad tarbijate tervise eest, kuna tarbijal puudub võimalus saada ülevaade, millises koguses aineid tootele lisatud on.
“Paljude tervisele võimaliku kõrvalmõjuga lisaainete osas on kehtestatud tervisele nn ohutud piirmäärad, aga pakenditel ei pea olema infot tootes sisalduva lisaaine koguste kohta. Samuti ei pea lahti kirjutama lõhna- ja maitseaineid. Seega pole tarbijal õrna aimugi, kas erinevatest toitudest saadav lisaainete kogus on tervisele ohtlik või ohutu,” kirjeldas ta.
Seetõttu peaks pakendiinfo nõudeid tema hinnangul tarbijale kindlasti arusaadavamaks muutma, sest hetkel on neid inimesi Eesti väga vähe, kes tarbijale mõeldud tooteinfost pakendil täielikult aru saavad. Selleks oleks aga vaja kõigi osapoolte panust.
“Eesti riigis kehtivad nn Euroopa Liidu regulatsioonid, millest lähtutakse. Teiste riikide näidetel on näha, et saab kehtestada ka Euroopa Liidus nn riik riigis reegleid: näiteks titaandioksiidi keelustamine otsustati Prantsusmaal juba 2019. aastal, meil võib seda müüa kuni selle aasta 7. augustini,” rääkis ta.
Ent millest siis toiduainete valikul ikkagi lähtuda? Ühte head ja lihtsat E-ainete kõrvalmõjude allikat Tava välja tuua ei oska, küll aga teeb Fuudish hetkel pingutusi selleks, et selline andmebaas Eestisse tekiks.
“Kuna toimetame nn hobikorras, siis liigume omale sobivas tempos,” ütles ta ning lisas, et kui hoida toidulaud 80% ulatuses värske ja mitmekesine, saab keha hakkama lisaainetega, mis tulevad ülejäänud 20% ületöödeldud toodetest.
Kvaliteetne toit on kallim
Ehkki paljude ekspertide, sealhulgas arstide sõnul on eestlaste terviseteadlikkus siiski paranemas, ei saa seda kindlasti väita kõikide inimeste kohta. Fuudishiga oktoobris liitunud toitumisterapeudi Marianne Grechko sõnul võib küll märgata järjest rohkem inimesi, kes pürgivad järjest puhtama ja mahedama toitumise suunas, ent on ka inimesi, kes ei saa kvaliteetsemat toitu endale lubada, kuna see on liiga kallis.
Mõistagi mängib igapäevasel toidulaual rolli valmistoit ja selle koju tellimine, mis näitab, et inimesed ei valmista toorainetest ise süüa. “Viimast mõjutavad kindlasti mugavus, ajanappus ja stress,” märkis ta.
“Keskmise eestlase teadmised tervislikust toitumisest võiksid kindlasti paremad olla,” ütles Grechko ning lisas, et pigem kiputakse arvutama toiduainete kaloraaži kui seda, milliseid mikroelemente ja muud kasulikku toit annab.
Kas kõik E-ained on halvad?
Ehkki inimene on loodud sööma puhast toitu, mida valmistatakse puhastest toorainetest, oleme Grechko sõnul unustanud, et toit peaks olema meie ravim, mitte allergiate ja kõrvalmõjude tekitaja.
“Loomulikult ei ole alati võimalik sajaprotsendiliselt tervislikult toituda ja elus peab olema ka naudinguid, kuid kindlasti on olemas kvaliteetsemaid alternatiive,” märkis ta.
Tihti lisatakse toiduainete sisse ka erinevaid E-aineid. “Näiteks säilitusained nagu E250 mängivad olulist rolli patogeensete bakterite ärahoidmisel, mis võivad inimese tervise jaoks saatuslikuks muutuda. Küll aga võib E250 olla kahjulik pikemas perspektiivis,” selgitas Grechko.
Ent milliseid E-aineid tasuks siiski vältida? Grechko sõnul ei juhtu inimesega midagi, kui tarbida neid E-aineid harva, kuid üldiselt tasuks järgnevaid siiski vältida:
● E102–133 (ja paljud veel) – toiduvärvid leiduvad kommides, nätsudes, küpsistes, siirupites, karastusjookides. Tootjad peavad mõndade selliste värvide puhul tootepakendi peale ka hoiatuse panema. Võivad põhjustada hüperaktiivsust, migreeni, nägemishäireid, allergilist reaktsiooni, käitumishäireid.
● E520–523, E541 – sulfaadid (happesuseregulaatorid) leiduvad veinides, kuivatatud puuviljades, kooritud ja tükeldatud köögiviljades, marineeritud toitudes, moosides. Võivad tekitada peavalu, astmat, nahalöövet, anafülaksiat.
● E620–625 – maitsetugevdajad töödeldud lihatoodetes (vorstides, sinkides, frikadellides, pelmeenides ja grill-lihades, kalatoodetes, puljongikuubikutes, maitseainete segudes, kartulikrõpsudes) võivad põhjustada närvilisust, peavalu, ülekaalu, nahaprobleeme, närvisüsteemi probleeme, astmat.
● E950–954, E962 – kuntslikud magusained nagu aspartaam. Leidub karastusjookides, mahlades, moosides, kommides, maiustustes, nätsudes ja harva ka jogurtites. Võivad põhjustada närvilisust, depressioon, peavalu ning võivad olla kantserogeensed.
● osaliselt ja täielikult hüdrogeenitud rasvad (transrasvad) – ei kuulu küll E-ainete kategooriasse, kuid nende pidev tarbimine põhjustab südame- ja veresoonkonna haigusi. Selliseid rasvasid leidub margariinides, küpsistes, kookides, saiakestes, kohukestes.
Ent kuidas ikkagi toituda tervislikumalt ja läbimõeldumalt, ilma et see meie tervisele karuteene osutaks? Marianne Grechko sõnul võiksid inimesed rohkem ise toorainetest süüa valmistada.
“Nii on võimalus ise jälgida, milliste koostisainetega on tegu ja kust nad pärit on. Päeva jooksul võiks keskmine inimene süüa vähemalt viis kuni seitse peotäit puu- ja köögivilju. Juua 1,5–2 liitrit puhast vett ja iga toidukorraga, mida peaks olema kolm, süüa kas siis loomset või taimset valku, olenevalt eelistustest,” soovitas ta ning lisas lõpetuseks, et tervise ja elu tähtsaks aluseks on ka hea uni ja stressi vähendamine.
