Kas insuliini süstimisest on saamas minevik?Teadlased testivad uut diabeediravi

1. tüüpi suhkurtõbi on kõige sagedasem krooniline autoimmuunhaigus noortel.Foto: Shutterstock

Insuliini avastamisest on möödas 100 aastat. See on olnud läbi aegade 1. tüüpi diabeedi ehk suhkurtõve ravimiks number üks. Insuliini tuleb süstida püsivalt, see tähendab terve elu. Kuid kas diabeedi ravis on ka midagi uut?

Tüvirakud aitavad ka diabeedi korral

Jah, tõepoolest on diabeedi raviks olemas uus võimalus – tüvirakuteraapia. Ühtlasi võib seda pidada murranguliseks sammuks diabeedi ravis. Seda seetõttu, et tüvirakuteraapia suudab genereerida organismis uusi insuliini tootvaid rakke, mistõttu väheneb või kaob vajadus insuliinisüstide järele.

Tüvirakuravi efektiivsust ja ohutust diabeedi ravis on nüüdseks tõestatud paljudes kliinilistes uuringutes. Siiski ei ole see veel kasutusel päris igapäevapraktikas – perearst tüvirakkudega ei ravi. Küll aga saab diabeeti ravida tüvirakuravile spetsialiseerunud kliinikutes (tüvirakuravi kliinikuid on Euroopas ja mujal maailmas, Eestis praegu veel ei ole).

Juba 2014. aastal kinnitas Carlssoni uuring, et mesenhümaalsete ehk koeloomeliste tüvirakkudega saab diabeeti ravida. Selles uuringus osalesid patsiendid, kellel oli hiljuti diagnoositud 1. tüüpi diabeet.

Patsiendid jaotati kahte gruppi: esimene grupp sai ravi omaenese tüvirakkudega, teine grupp mitte. Tüvirakuravi saanud patsientidel hakkas oma kõhunääre tootma insuliini, mille tulemusena suhkrutase veres langes. Paranesid ka muud näitajad, näiteks C-peptiid – see on valk, mis näitab, et inimese enda insuliini tootvad rakud on hakanud kõhunäärmes tööle.

Teises grupis, kus patsiendid ei saanud tüvirakuravi, mingit paranemisefekti ei olnud. Lisaks oli hea tõdemus, et ravil tüvirakkudega ei olnud mingeid kõrvaltoimeid.

Uuringud kinnitavad

Ka Addio koos oma uuringurühmaga sai sarnaseid tulemusi, kasutades vereloomelisi tüvirakke. Kuue kuu jooksul saavutas 59 protsenti patsientidest insuliinisõltumatuse. Kõikidel ravitud patsientidel täheldati glükohemoglobiini (glükohemoglobiin näitab veresuhkru kõikumisi viimase 2-3 kuu jooksul, mitte hetkeseisu) langust ja C-peptiidi taseme tõusu. See oli taas kinnituseks, et oma kõhunääre hakkas funktsioneerima.

Häid näiteid uuringutest võiks tuua veel palju, sest positiivseid tulemusi on kogunenud üksjagu. Siiski arvavad autorid, et oluline on uuringuid tüvirakkudega jätkata ning otsida parimaid metoodikaid, et diabeet tõeliselt seljatada. Ja uuringud jätkuvadki. Ainuüksi 2022. aastal registreeriti 259 kliinilist uuringut, kus uuritakse diabeedi ravi tüvirakkudega. Loodame peagi saada sel teemal infot lisaks.

Diabeedi uuringutes kasutatakse enamasti koeloomelisi tüvirakke, mis saadakse erinevast paikmest: eelkõige luuüdist, nabaväädist ja hambasäsist. Hea perspektiiv on just nabaväädi ja piimahamba tüvirakkudel, sest lisaks tugevale potentsiaalile moodustada insuliini tootvaid rakke, on neid ka kerge hankida.

1. tüüpi suhkurtõbi on kõige sagedasem krooniline autoimmuunhaigus noortel. Seda haigust iseloomustab kõhunäärme β-rakkude vähenemine, mille tagajärjel väheneb insuliini tootmine. Selle tulemusena tekib insuliinipuudulikus ja suureneb vere suhkrusisaldus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.