Siirdamine on tõsine väljakutse

Maksasiirdamisi nagu kõiki teisi elundisiirdamisi tehakse Eestis ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis. 25 aastat tagasi ehk 1999. aastal dr Toomas Väli poolt juurutatud meetod eeldab väga head meeskondade ülest koostööd ning toimivat haigla- ja logistikasüsteemi nii maja sees kui väljas. Kui esimene maksasiirdamine kestis kokku rohkem kui 20 tundi, siis nüüd kulub keskmiselt 6–8 tundi.

„Selle aja sisse mahub nii vana maksa vabastamine kui uue makse siirdamine. Mida kiiremini doonororgan vereringesse saab, seda paremat ravitulemust võime oodata,“ kirjeldas dr Uksov. Ta lisas, et patsiendi jaoks on tegemist väga suure operatsiooniga. Aga ka kirurgide jaoks just operatsiooni ulatuse tõttu.

“Teadmine, et saame aidata patsienti olukorras, kus muu enam ei aita, teeb siirdamisest tõsise väljakutse. Operatsiooni juhtimine ja operatsioonijärgne patsiendi jälgimine ei oleks võimalik ilma meeskonnatööta. Kirurgid, anestesioloogid, operatsiooniõed, anestesistid, intensiivravi personal, füsioterapeudid – see on mitme üksuse koostöö,” nentis dr Uksov.

“Pärast siirdamist järgneb intensiivravi periood ning tavapärase kulu korral liigub patsient edasi kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonda. Kuna paljudel patsientidel tekib hormoonsõltuv diabeet, siis on kaasatud raviprotsessi ka endokrinoloog ning diabeediõde. Kui siirdamisejärgne periood kulgeb ootuspäraselt, kestab haiglaravi keskmiselt 4–5 nädalat ning selle aja jooksul tegeleb patsiendiga kokku mitukümmend erinevat inimest,“ kirjeldas arst.

Doonormaks annab uue eluvõimaluse

Selleks, et maksasiirdamine võimalikuks saaks, on võtmeroll elundidoonorlusel. Üldine tava on, et siirdamiskeskuse kirurgid sõidavad ise järgi ka doonormaksale. „Kui saame info, et patsiendi jaoks on potentsiaalne doonor olemas, kutsutakse maksasiirdamise ootelehel olev patsient haiglasse ning samal ajal oleme mina või dr Andres Tein juba teel doonoroperatsioonile. Samal ajal, kui käib doonoroperatsioon, toimub juba retsipiendi ettevalmistus ja algab retsipiendi lõikus. Kõik peab toimuma koordineeritult,” tutvustas dr Uksov töökorraldust.

Arst lisas, et kuna Tartu Ülikooli Kliinikum on ka Scandiatransplandi liige, on patsientide võimalused senisest oluliselt laiemad ning pole harvad juhud, kui doonormaks tuleb mõnest Skandinaavia riigist.

Enamikel siiratud patsientidel läheb pärast operatsiooni hästi ning neil on võimalik elada täisväärtuslikku elu, muuhulgas tervisporti tehes või reisides. „Patsiendid saavad aru, et neile on antud uus võimalus, mistõttu ollakse nõus loobuma ebatervislikest eluviisidest. Siirdamisjärgne elulemus aasta pärast on 80%, 5 aasta pärast 73% – igati vastavuses rahvusvahelise kvaliteedinäitajaga,” rääkis arst.

Pärast siirdamist on elu lõpuni oluline immunosupressioonravi. Seejuures tuleb patsientidel käia regulaarselt järelkontrollis maksasiirdajate vastuvõtul. “Kontrollis vaadatakse üle patsiendi vereanalüüsid, kus hinnatakse maksa- ja neerunäitajaid, immunosupressiooni nivood veres. Lisaks tehakse kõhuõõne ultraheliuuring, kus hinnatakse verevoolusid maksas ning sapiteede mõõtmeid. Neile patsientidele, kellel on uus maks siiratud maksarakkvähi tõttu, tehakse ka kompuutertomograafia uuring kasvaja taastekke välistamiseks,“ kirjeldas dr Uksov.

Dr Uksov usub, et tulevikus kasvab siirdamiste arv veelgi, tulenevalt elanikkonna teadlikkusest ja Scandiatransplandi liikmelisusest. „Dr Väli elutöö on tehtud ja maksasiirdamine Eestis juurutatud. See on väga suur väärtus, kuna võimaldab paranemist nii lõppstaadiumis maksahaiguse kui ka kasvajahaigusega patsientidele,” lausus arst.

“Meie rolliks on dr Väli elutööd hoida ja edasi arendada – tagada nii siirdamismeeskondade kui ka järelkasvu olemasolu. Noortel kolleegidel peab olema missioonitunne, kõrge stressitaluvuse tase ning sügav erihuvi maksasiirdamise vastu, samuti valmidus täiendada oskusi ja teadmisi teistes maailma siirdamiskeskustes,“ sõnas lõpetuseks dr Uksov.