- Joo vett: „Kui tunned, et suu muutub kuivaks, siis joo vett, sest see on hammaste tervisele kasulik. Seejuures tuleks hoiduda mahlast või suhkrusisaldusega jookidest, mis soodustavad mikroobide kasvu suus,” ütles dr Linnamägi.
- Loputa suud: kiiret värskendust ja võimalust bakterite hulka ja lagunevaid toiduosakesi suus vähendada, aitab ka tavalise veega suu loputamine. „Võib kasutada ka lühiajaliselt suuloputuslahuseid, milles sisalduvad ained muudavad hingeõhu värskemaks,” lisas hambaarst.
- Näri nätsu: samuti on arstide sõnul kasulik, kui iga kord pärast sööki närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi, et vähendada happerünnakut suus ja uhtuda toiduosakesi ja baktereid hammastelt. „Nätsu närimine stimuleerib sülje tekkimist, mis aitab puhastada suud ja vähendada bakterite hulka,” selgitas arst, kuid rõhutas seejuures, et kasulik on vaid suhkruvaba nätsu närimine.
- Niidita hambaid: „Hambaniidi või hambavaheharjaga tuleks puhastada hambavahed, sest sinna kogunenud toit ja mikroobid on ühtlasi üks suuremaid halva hingeõhu põhjustajaid,” jätkas dr Linnamägi. “Hambaniiti tuleks eelistada hambatikule, sest viimane võib vigastada iget ning ei ole sama efektiivne kui hambaniit või hambavahehari.“
- Puhasta keelt: lisaks panevad suu haisema erinevad bakterid keelel ja lagunevad toiduosakesed. „Tundes muret hammaste puhtuse pärast, tasub keelt puhastada hambaharjaga või spetsiaalse hambakaabitsaga, tõmmates sellega 2-5 korda üle keele. Keele puhastamine aitab teravdada ka maitsemeeli, kusjuures toit maitseb ka hiljem paremini,“ ütles arst.
Püsiva tulemuse saamiseks pese hambaid iga päev
Parim viis halva hingeõhu vältimiseks on dr Linnamägi sõnul igapäevane hoolas hambapesu – kaks korda päevas 2 minutit hammaste puhastamist, üks kord päevas hammaste vahede puhastamist ning vähemalt kord aastas oma hambaarsti külastust võiks olla reegel, mis aitab avastada varakult kaariese- ja igemeprobleemid.
„Hammaste hoidmine tervena tagab, et hingeõhk on värske,” ütles hambaarst. „Kui aga kõigele vaatamata tundub halb hingeõhk püsivat, tasub konsulteerida oma hambaarstiga, sest selle taga võib olla suurem terviseprobleem – mõnel juhul võib halb hingeõhk tuleneda infektsioonist, haigusest, ravimitest või periodontaalsest haigusest.”
November on hammaste tervise kuu. Teavituskuu toimub kuueteistkümnendat korda eesmärgiga suurendada Eesti inimeste teadlikkust ja vastutustunnet enda ja oma pereliikmete hammaste eest. Teavituskuud veavad Kliinik 32 ja Eesti Tervisemuuseum, koostööpartner on Tallinna Ülikool. Rohkem infot: hammastetervisekuu.ee