Silmaarst selgitab: mida kujutab endast kollatähni kärbumine ja miks seda silmasüstidega ravitakse?

Turman Silmakliiniku silmaarst dr Aleksandra Nipadistova.Foto: Turman Silmakliinik

Keskmise eluea tõusust tingituna on üha sagedasemaks probleemiks eakate nägemishäired, mida enamasti elustiiliga ennetada ei saa. Ainuüksi möödunud aastal süstiti ealise kollatähni kärbumise tõttu Eesti inimeste silmi rohkem kui 22 tuhat korda.

Eestis esineb vanusega seotud kollatähni kärbumist ehk degeneratsiooni ligi 45% üle 65-aastastest inimestest, neist ligi 4200 sai eelmisel aastal süsteravi.

Turman Silmakliiniku silmaarst dr Aleksandra Nipadistova selgitas, et tegemist on kroonilise silmahaigusega, mille esimesteks sümptomiteks on nägemisteravuse langus, sirgete joonte lainetamine ning heledate ja tumedate laikude teke. Sageli nähakse ka inimeste nägusid häguselt ega tunta neid ära. Ilma varajase avastamise ja efektiivse ravita võib haigus lõppeda nägemisteravuse kaotuse ja pimedaks jäämisega.

“Silmasiseste süstide protseduur ei ole valulik, kuid on siiski ebameeldiv, kuid praegu on see veel maailmas ainus viis kollatähni märja vormi kärbumisest tulenevate nägemishäirete pidurdamiseks ja nägemise kaotuse vältimiseks,” tõdes dr Nipadistova. Ta lisas, et paljud eakad võtavad silmasiseste süstide ravi ette eesmärgiga näha oma lapsi ja lapselapsi üles kasvamas.

Silmasüste vajavate patsientide arv on tõusutrendis

Elanikkonna vananemisest tingituna on nii kollatähni kärbumise kui silmasüste vajavate patsientide arv aastatega märgatavalt kasvanud. Tervisekassa andmetel tõusis silmasüste vajavate inimeste arv viimase kolme aastaga 22,6%. Eluea tõusu tulemusel hinnatakse kõigi kollatähni kärbumist põdevate patsientide arvu kasvu 2050. aastaks 15% võrra.

Märja kollatähni kärbumise pidurdamiseks on praegu üksnes süsteravi, kuigi välja töötamisel on ka teisi raviviise. Eestis on ealise kollatähni kärbumiseks Euroopa ravimiameti poolt näidustatud ravimid, mida tuleb peale haiguse stabiliseerimist süstida 3-4 korda aastas, kuid need tervisekassa rahastuse alla praegu ei kuulu. Dr Aleksandra Nipadistova sõnul võib haiguse märg vorm areneda väga kiiresti ja poole aasta jooksul võib tekkida pöördumatu nägemiskaotus. Mida kiiremini alustatakse raviga, seda suurem tõenäosus on nägemisteravuse säilimisel.

Paljudel eakatel puudub rahaline võimekus endale tasulisi silmasüste lubada, mistõttu tuleb neil leppida sagedaste süstidega, mis on omakorda koormav nii rahaliselt kui ajaliselt nende lähedastele, arstidele ja Eesti tervisesüsteemile. Süstepatsientide ravile saamiseks on järjekord 1 kuni 2 kuud. 

Dr Nipadistova sõnul peaksid üle 50-aastased inimesed käima regulaarselt, kord aastas, silmakontrollis optometristi juures, kes vajadusel korrigeerib nägemist prillidega või soovitab külastada silmaarsti. Oluline on aeg-ajalt iseeseisev silmanägemise kontroll, mida tuleb teha mõlema silmaga eraldi, et märgata ühe silma nägemisteravuse muutust või moonutusi.

Kollatähni kärbumise ja eakate silmaprobleemide teadlikkuse tõstmiseks algatas Roche Eesti novembris kampaania, mille eesmärk on jõuda eakate ning nende lähedasteni, et läbi suurema teadlikkuse saaks nägemise kaotust pidurdada enne, kui on liiga hilja.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.